Magasiidna

Girjeárvvoštalli: Lill Tove Fredriksen

Ædnan

Mii steiket suovasbierggu

Juohke vahku mii ráhkadit reportáša sámi árbevirolaš eallimis man nu hámis. Nuorran lávejin šaddat eadnái riŋget ja jearrat movt ain galggan duon ja dán bargat, vaikkoba steiket suovasbierggu. Mii sávvat ahte don oainnát ávkin min čállosiid árbevirolaš doaimmaid birra. Dán háve mii leat leamaš Elen Marianne Utsi luhtte, go son steikesta suovasbierggu.

Skealbmanigá ivdne ja herve vuordináiggi

Šuhkoládaadveantakaleanddar ii leat šat mange veara, oaivvildeaba Jon Remi (7) ja Marie Kristine (8). Skealbmanigá, gii moive ja skelbmoša nu ollu go nagoda ja áinnas dan botta go leaba oađđime, lea juo olu suohttasat.

Son lágida sámi juovlamárkaniid Oslos

Youngstorget Oslos lágida Jarle Trulsen jahkásaččat Sámi juovlamárkaniid. 10 lávus, oktiibuot 1100 njealjádasmehteris besset oaivegávpoga ássit oastit sámi buktagiid.

Røros juovlamárkanat logi jagi juo

Røros márkanat, mat lágiduvvojit guovvamánus, leat guhká geasuhan eanemus olbmuid buot Trøndelága márkaniid gaskkas. Dál lea logát jahki go doppe lágidit juovlamárkaniidge, ja dat orrot geasuheamen olbmuid seammá bures go guovvamánu márkanatge.

Snoasa doaibman 10 jagi sámi giellahálddašanguovlun

Lea badjel 10 jagi áigi go Snoasasearvvai sámi giellahálddašanguvlui. Vaikko eai dovdda vel olahan visot mihttomeriid, de leat sihke máttasámi servodagas ja gielddas duhtavačča bargguin man leat čađahan giela ektui.

Stáda gohčoda Pedera lobihis boazodoallin

20 jagi áigi son oaččui eagis doalu. Eiseválddiid beales šattai ollu moivi ja 2016:s son massii visot boazodoallorivttiid. Dál lea vuoittáhallan guovtti dikkis, ja diggegolut leat gártan juo badjel 800 000 ruvnnu. – Barggan iežan rivttiid ovddas dassái go reastaluvan, lohká Peder Sokki.

Ovddádusbellodat mieđiha boasttuvuođaid boazodoallolágas

Ovddádusbellodaga sámediggeáirras Arthur Tørfoss mieđiha ahte boazodoalloláhka ii suddje nuorra boazodolliid. – Juohkehaččas galggašii leat riekti eaiggádit unnimusat 250 bohcco, muhto de ferte boazodoalloláhka rievdaduvvot. Jáhkán ahte Jovsset Ántte áššiin ii sáhte šat dahkat maidege, go dan lea Alimusriekti gieđahallan, lohká son.

Sámediggi gáibida eiseválddiid vuordit

Odne iđđedis gáibidii Sámediggi Norgga eiseválddiid vuordit bággodoaimmaid čađahit, dassái go ON Olmmošvuoigatvuođalávdegoddi cealká áššis.Dušše Ovddádusbellodat vuosttildii ráđi árvalusa.

Maid čiegada Biret Márjá veaskkus?

Mii finaimet Sámedikki dievasčoahkkimis. Geahča maid Silje Karine Muotka (NSR), Synnøve Søndergaard (BB), Nancy Anti (GB), Elisabeth Erke (Bellodatsorjjasmeahttun áirras), Rávdná Buljo Gaup (Dievasčoahkkinstába ossodatjođiheaddji) ja Berit Marie P. E. Eira (JSL) čiegadit veaskkus. Dát lea albma amatevra filbma, muhto geahča fal lohpi, go Biret Márjá duođas viggá čiegadit juoidá.

– Dánsu Beyoncéin dan botta go Jovsset Ánte gillá

Dan botta go Jovsset Ánte Sara doarru iežas deháleamos ášši ovddas Sámis, de lea Norgga stáhtaministtar Mátta-Afrihkás dánsume Beyoncéin ja viežžame dásseárvobálkkašumi.

Raporteren stáda bággonjuovvanplánaid ON:i

Sámediggi lea Ovttastuvvan Našuvnnaid nállevealahanlávdegoddái raporteren Norgga stáda plánaid bákkus njuovvat Jovsset Ánte Sara ealu ovdal go ON olmmošvuoigatvuođalávdegoddi lea beassan geahččat ášši.

Riŋgii eanandoalloministarii

Sámediggeráđi Silje Muotka riŋgii Norgga eanandoalloministarii. – Ávžžuhin sin vuordit bággonjuovvamiin dassái go ON olmmošvuoigatvuođalávdegoddi lea cealkán áššis.

– Jovsset Ánte ii galgga dárbbašit šat okto doarrut

Mari Boine konsearttas NSR ávvudeame oktavuođas hirpmástuhtii Mari garra politihkalaš čalmmustahttimiin doarjun dihte Jovsset Ánte Sara. Mari birastahtte fáhkkestaga njeallje nissonolbmo, geat lovttohalle suohpana čájehan dihte ahte sii dorjot nuorra boazodoalli.

– Lean nu suhttan Norgga eiseválddiide  

Norgga Sámiid Searvvi 50 jagi ávvodoalut eai šaddan nugo plánejuvvon. Dat, man hejot ja badjelgeahččamiin stáda lea gieđahallan Jovsset Ánte Sara, čuozai garrasit ávvudeapmái. – Mun lean nu suhttan Norgga eiseválddiide dál, lohká sámediggepresideanta Aili Keskitalo.

Siiddut