Magasiidna

Dállasteapmi

Mii ráhkadit juohke vahku reportáša sámi árbevirolaš eallimis man nu hámis. Dál de lea buolaštan ja mii áinnas coggat goikke- -hiid vai bivvat. Dolin eat geavahan kartáŋggaid, muhto aivve fal suinniid. Dál mii oahppat dállastit Elen Marianne Utsiin.

Čázetnjunit ihtán fas Hámmárfeasttas

-Leat máŋga ášši manin lea váttis loktet ovdán mearrasámevuođa dáppe Hámmárfeasttas. Lea goit dehálaš diehtit gos olmmoš boahtá, ja dovdat sihke iežas kultuvrra ja identiteahta, vaikko juoga lea jávkan.

Sámediggi ilus go OED hilgu Sandhaugen bieggafápmorusttega

Oljo- ja energiijadepartemeanta lea váldán vuhtii váidagiid mat leat boahtán NVE mearrádussii ahte guhkidit huksenáigemeari Sandhaugen bieggafápmorusttega dáfus Romssas. 

– Dronnegiin lei hui álki hupmat

Máret Ánne Sara beasai dronnet Sonjain deaivvadit gonagaslaš šloahtas. Máret Ánne beasai dronnegin ságastit dáidaga ja Jovsset Ánte duođalaš dili birra. – Orui nu issoras vuolgit šlohttii, muhto go de mieđustedje mu dronnega lusa ja mun bessen dearvvahit su, de oalggit gahčče.

Deaivvada dronnet Sonjain ihtin

Máret Ánne Sara lea bovdejuvvon gonagaslaš šlohttii ihttin. Son beassá dronnet Sonjain háleštit dáidagis ja maid duođalaš diliid birra. Dohko vuolgá son vuollegašvuođain muitalit iežas barggu birra ja maid čilget makkár dilis boazosámi bearaš eallá ja movt Norgga stáda bákkus áitá njuovvat Jovsset Ántte ealu.
Preassagovva: Per Heimly

– Go sánit eai leat šat, de ferte juoiggastit

Sámi Našunálateáhter Beaivváš álggaha ođđa jagi luđiiguin ja bovde JUOIGGAS-konseartačájálmasain teáhtergehččiid mielde musihkalaš mátkái miehtá Sámi. 

SVT Sápmi fállá mánáid-tv golmma gillii

Ođđajagimánu 5. beaivvi dii 13.45 čájehuvvo SVT Sámi vuosttaš golmmagielat mánáid-tv buvttadeapmi Hejolojla SVT mánáidkanálas.
Girjeárvvoštalli: Lill Tove Fredriksen

Ædnan

Mii steiket suovasbierggu

Juohke vahku mii ráhkadit reportáša sámi árbevirolaš eallimis man nu hámis. Nuorran lávejin šaddat eadnái riŋget ja jearrat movt ain galggan duon ja dán bargat, vaikkoba steiket suovasbierggu. Mii sávvat ahte don oainnát ávkin min čállosiid árbevirolaš doaimmaid birra. Dán háve mii leat leamaš Elen Marianne Utsi luhtte, go son steikesta suovasbierggu.

Skealbmanigá ivdne ja herve vuordináiggi

Šuhkoládaadveantakaleanddar ii leat šat mange veara, oaivvildeaba Jon Remi (7) ja Marie Kristine (8). Skealbmanigá, gii moive ja skelbmoša nu ollu go nagoda ja áinnas dan botta go leaba oađđime, lea juo olu suohttasat.

Son lágida sámi juovlamárkaniid Oslos

Youngstorget Oslos lágida Jarle Trulsen jahkásaččat Sámi juovlamárkaniid. 10 lávus, oktiibuot 1100 njealjádasmehteris besset oaivegávpoga ássit oastit sámi buktagiid.

Røros juovlamárkanat logi jagi juo

Røros márkanat, mat lágiduvvojit guovvamánus, leat guhká geasuhan eanemus olbmuid buot Trøndelága márkaniid gaskkas. Dál lea logát jahki go doppe lágidit juovlamárkaniidge, ja dat orrot geasuheamen olbmuid seammá bures go guovvamánu márkanatge.

Snoasa doaibman 10 jagi sámi giellahálddašanguovlun

Lea badjel 10 jagi áigi go Snoasasearvvai sámi giellahálddašanguvlui. Vaikko eai dovdda vel olahan visot mihttomeriid, de leat sihke máttasámi servodagas ja gielddas duhtavačča bargguin man leat čađahan giela ektui.

Stáda gohčoda Pedera lobihis boazodoallin

20 jagi áigi son oaččui eagis doalu. Eiseválddiid beales šattai ollu moivi ja 2016:s son massii visot boazodoallorivttiid. Dál lea vuoittáhallan guovtti dikkis, ja diggegolut leat gártan juo badjel 800 000 ruvnnu. – Barggan iežan rivttiid ovddas dassái go reastaluvan, lohká Peder Sokki.

Ovddádusbellodat mieđiha boasttuvuođaid boazodoallolágas

Ovddádusbellodaga sámediggeáirras Arthur Tørfoss mieđiha ahte boazodoalloláhka ii suddje nuorra boazodolliid. – Juohkehaččas galggašii leat riekti eaiggádit unnimusat 250 bohcco, muhto de ferte boazodoalloláhka rievdaduvvot. Jáhkán ahte Jovsset Ántte áššiin ii sáhte šat dahkat maidege, go dan lea Alimusriekti gieđahallan, lohká son.

Siiddut