Magasiidna

Fálesnuori 150 jagi ávvudeapmi

Dán jagi ávvuda Fálesnuori suohkan 150 jagi. Ávvudemiin áigot čalmmustahttit unna gilážiid, go dál ovttastahttojuvvo Fálesnuorri Hámmárfeasta gielddain.

- Sávašin ahte Sančuari geasuhivčče olbmuid.

Vuosttaš vahkkoloahpa suoidnemánus de lea BeskánLuossaRock, Bieskkenjárggas, Kárášjoga gielddas. Nu mo juohke jagi, de guoimmuhit sámi artisttat Beskán lávddis gitta idjii. Dán jagi beasat gullat Kajsa Balto, Sančuari ja Ivan Buljo. Juoigiid Searvi lávke maid lávdái.

Festiválatipsat

Leatgo vuohččan festiválii dán geasi, it ge riekta dieđe maid váldit mielde? Vai leat go don juohke jagi festiválas, muhto it goassege máhte riekta páhkket? Ále heađástuva. Mis leat rávvagat dutnje!

Stáhtaministtar reagere Selbu-dáhpáhussii

Stáhtaministtar Erna Solberg ii loga dohkálažžan vealahit ja olgguštit geange čearddalašvuođa vuođul. Dán lohká son sámiid vuostásaš čoahkkima oktavuođas mii dáhpáhuvai Selbus.
Finnmárkku fylkkadiggi čoahkkanii maŋimuš geardde

– Finnmárku sierra fylkan lávke dál eret historjjás

Dán vahkus Finnmárkku Fylkkadiggi čoahkkanii maŋimuš dábálaš fylkkadikki čoahkkimii, ovdalgo Finnmárku formálalaččat heaittihuvvo sierra fylkan. Dilálašvuođa ledje sirdán allaárvosaš Sámedikki dievasčoahkkinlatnjii. 

– Veahket Tanzania nieidda gazzat oahpu Sámis

Dálá njuolggadusaid vuođul ii sáhte oažžut stipeandda jus ii leat oarje-máilmmis eret. Danin Inger Anne Marie Pulk lea álggahan ruhtačoagginakšuvnna veahkehan dihte tanzanialaš Margareth Kihulla lohkat mastera eamiálbmotjournalistihka Sámi allaskuvllas. 

Vuittii guvssi SÁMi Ođasmagasiinnas

Oddgeir Nystad Kárášjogas eret vuittii SÁMi Ođasmagasiinna vuorbádeames ođđa diŋgojeddjiid gaskkas.
SÁMI ÁRBEVIROLAŠ EALLIMIS

Oahpa dihpiid ráhkadit

Hui álki gal lea dihpiid oasttestit, muhto go leat gávttit máŋgga ivnnis, ja diehpit galggaše heivet daidda, de sáhttá gártat divrrasin. Mii leat oahppan Duodjeinstituhtas movt dihpiid ráhkadit. Buot govat: Duodjeinstituhtta

– Háliidat go čállit SÁMi ođasmagasiinnas?

SÁMi ođasmagasiinna luođobargi, gii lávii viššalit muitalit ságaid máttasámi guovllus, lea ožžon fásta barggu eará sajis. – Danne dáhtut dál gávdnat čálli Mátta-Sámis. 

Vuolgá Selbui

​​​​​​​Máŋggas leat váldán oktavuođa sámediggepresideanttain Aili Keskitaloin čoahkkima birra maid Selbu utmarksråd ja Roltdalen allmenningsstyre lágideigga Selbus ikte, ja man ulbmiljoavkun ledje earret eará politihkkárat.

– Dál dihtet buohkat movt Mátta- Sámis láhttejit sápmelaččaiguin

Boazodoalli ja eananeaiggát guovttos Lars Aage Brandsfjell ja Lars Elias Bransfjell dat leigga vuolgán čoahkkimii, man birra buohkat dál hállet. – Sii bissehedje munno uvssas eaige dáhtton Lars Aage luoitit čoahkkimii, go lea sápmelaš. Mu eai diehtán gii lean, muitala Lars Elias Bransfjell.

Kárášjoga dáiddaskuvlla oahppit čájehedje dáidagiid

Juohke jagi čájehit Kárášjoga dáiddaskuvlla oahppit iežaset dáidagiid ovdalaš skuvlajagi loahpaheami. Nu dahke dánge háve.

– Áinnas joatkkán NBR jođiheaddjin

Ellinor Marita Jåma lea dieđihan iežas joatkit NBR jođiheaddjin jus fal válljejit su ođđasit. Jus oažžu ođđa luohttámuša de ii searvva sámediggeráđi lahttun nugo plánejuvvon.

- Ođđa merkenvuohki šaddá buorre boazodollui

Ovddádusbellodaga Sámediggeáirras Arthur Tørfoss ii loga vákšun ja goziheapme sivvan indiviida mekemii. Son jáhkká dán baicce buorrin boazodillái.
Dál Norgga Ráđđehus dáhttu indiviidamerket bohccuid vai besset gozihit boazodili

Stuorradiggi ii guldalan Nancy, NBR ja Sámedikki

89 jiena 80 jiena vuostá mearridii Stuorradiggi bágget boazodolliid individamerket bohccuid. – Gulaskuddanáiggis bođii áibbas čielgasit ovdan ahte Sámediggi, NBR ja fylkkamánnit vuosttildedje dan. Mii eat dáhto indiviidamerkema, logai Guovddášbellodaga Stuorradigge várrelahttu Nancy Porsanger Anti Stuorradikkis.

– Ráđđehus beare dološáigásaš

Sámediggepresideanta Aili Keskitalo rámida Nils Yngve Vuolaba ja ávžžuha eambbosiid sirret veaikki ja eará doabbariid ja doalvut daid rievttes sadjái ja nu ávkkástallet minerálaiguin ođđasit. Presideanta ii leat seamma rámis dološáigásaš ráđđehusain, mii suovvá álggahit ovtta nuppi ruvkedoaimma.

Siiddut