Magasiidna

Mii njuovvat bohcco

Dál čakčat leat eanaš badjeolbmot gárddástallamin. Muhtimat merkot, muhtimat ges devdet galmmihanbumbbáid dálvái, earát vuvdet bohccuid sihke njuovahahkii ja verddiide. Odne beasat oahppat mo njuovvat.

Gudnejahttojuvvuiga bargguideaskka dihte

Goappatge vugiin soai leaba ovddidan ja nannen lullisámi. Dan ovddas gudnejahtii World Indigenous Nations University sudno gudnedoavttirin.
Sámediggi ávvuda 30 jagi:

– Mii fertet bargat viidáset

Vaikko Sámediggi dál ávvuda 30-jagi beaivvi, de Sámediggi ii moktege ávvut beare guhká. – Odne lea ávvubeaivi, muhto seammás lea dakkár beaivi ahte lea bággu bargat viidáseappot. Eat mii leat eisege geargan, lohká Sámediggepresideanta Aili Keskitalo.

Besse goarrut lávdebiktasa Ella Mariei

Symesterskapet lea NRK hirbmat beakkán tv-ráidu, mas gilvalit goarrumis. Go Ella Marie Hætta Isaksen fáhkka iđistii guossin, de besse bivttasgoarrut duođaid hástalit iežaset sámi bivttashábmemiin.

Ásahedje ođđa organisašuvnna

Saepmie Pride Tråante oktavuođas ásahedje sámi homofiillat ođđa bonju-organisašuvnna. Ođđa organisašuvnna namma lea Garmeres - Queer Sámi Organisation.
NSR lágidii konferánssa vuosttildan dihte Nussir ruvkedoaimmaid:

– Mii dárbbašit veahki dáid roasuin

Jovsset Ánte Sara ii leat áidna, gii heakkaheđiid doarru vuoigatvuođaidis ovddas. Boazodoallit miehtá Sámi vásihit sisabahkkemiid nu vahágin ahte čurvot heahteveahki. 
Olbmot čoahkkanedje Fálá gárdde lusa doarjut Jovsset Ánte

– Manne mus ii leat riektesihkarvuohta?

Vaikko Jovsset Ánte Sara guoddalii Nuorta-Finnmárkku diggegotti maŋimuš duomu, de stáhta ii dáhtton vuordit dassái go lágamannerievttis mearridit meannuditgo go Sara guoddaleami vai ii. Lávvardaga čoahkkanedje oba ollugat doarjut Jovsset Ántte.
Gaskaboddosaš čoavddus dohkkehuvvon jur ovdalaš bággonjuovvamiid

Bággehallan addit eret ealus 

Jovsset Ánte Sara addá bákku vuolde eret ealus. Eanandoallodirektoráhtta gohčoda dan iešstivrejupmin ja rámida boazodolliid go soabadit. – Dát lea gaskaboddosaš heahtečoavddus, fal eiseválddit eai gotte mu bohccuid. 

Beassá neaktit Norgga Nationálateáhtera lávddis

Eila Ballovara Varsi ii lean go viđajahkásaš go álggii Deanu mánáidteáhteris neavttášit. Dál lea 18 jagi boaris ja neaktá fargga Norgga Nationálateáhtera ja Sámi Našunálateáhter Beaivváža lávddis.

– Norga signalisere ahte sámiin eai galgga olmmošvuoigatvuođat

Norgga stáhta láhtte dego sámiin eai leat olmmošvuoigatvuođat. Nu oaivvilda sámediggepresideanta Aili Keskitalo.
Deaivvat donge sámegielat girdipilohtain:

– Buorre iđit ja buresboahtin deike, mun lean girdijođiheaddji Stensvaag

Leatgo čohkohallan girdis ja fáhkka gullan go girdipilohta rávkamin ”buorre beaivvi” ja čilgemin girdimátkki sámegillii? SÁMi ođasmagasiidna lea deaivvadan movttegis girdipilohtain, gii lea Bergenis eret.

Gámasuinniid čuohppat ja suidnet

Dán vahku beasat lohkat mo Erkke Niillas Iŋggá Niillas Ánde (Nils Anders Rasmus) rávve gámasuinniid čuohppat. Gámasuoinnit leat lieggasat sihke goikkeha ja gumme-gápmaga siste. Dat njammet láktasa juolggis ollu buorebut go suohkku.

Sámediggi leamaš Šveiccas guorahallame Nussira

Sámediggepresideanta Aili Keskitalo ja sámediggeráđi Silje Muotka leaba leamaš detektiivabarggus Šveiccas. Soai geahččaleigga gávnnahit geat Nussira čiegus oasuseaiggádat leat.
Sámis plánejit akšuneret stáda vuostá

– Mii eat čohkká jaska go stáhta rievida

Beaska Niillas, guovddáš sámepolitihkkár ja beakkán akšunista ii loga čohkkát jaska go stáhta boahtá fámuin rivvet Jovsset Ánte Sara ealu.

Sámediggi šálloša bággonjuovvama

Sámediggi ii ipmir manne stáhta ja boazodoallostivra ii dáhtton čuovvut ON ávžžuhusa ja vuordit bággodoaimmaiguin Jovsset Ánte Sara vuostá, dassái go Sara váidda lea gárvvisin meannuduvvon ON Olmmošvuoigatvuođakomiteas.

Stáda boahtá politiija vehkiin njuovvat Jovsset Ántte ealu

Stáda ja Nuorta-Finnmárkku diggegoddieai dáhtoguldalit Ovttastuvvan Našuvnnaid, matdáhttotvuordit bággodoaimmaiguin Jovsset Ánte Sara vuostá. Go orohat bidjá gárdái čakčamánus, de Eanandoallodirektoráhta lea gearggus fámuin njuovvat Sara ealu. Direktoráhta dáhttu politiijaid, Biebmobearráigeahču, Boazopolitiija, boazolohkkiid, Fylkkamánni ja njuovahaga veahkkin dán bargui.

Siiddut