Magasiidna

Beassá neaktit Norgga Nationálateáhtera lávddis

Eila Ballovara Varsi ii lean go viđajahkásaš go álggii Deanu mánáidteáhteris neavttášit. Dál lea 18 jagi boaris ja neaktá fargga Norgga Nationálateáhtera ja Sámi Našunálateáhter Beaivváža lávddis.

– Norga signalisere ahte sámiin eai galgga olmmošvuoigatvuođat

Norgga stáhta láhtte dego sámiin eai leat olmmošvuoigatvuođat. Nu oaivvilda sámediggepresideanta Aili Keskitalo.
Deaivvat donge sámegielat girdipilohtain:

– Buorre iđit ja buresboahtin deike, mun lean girdijođiheaddji Stensvaag

Leatgo čohkohallan girdis ja fáhkka gullan go girdipilohta rávkamin ”buorre beaivvi” ja čilgemin girdimátkki sámegillii? SÁMi ođasmagasiidna lea deaivvadan movttegis girdipilohtain, gii lea Bergenis eret.

Gámasuinniid čuohppat ja suidnet

Dán vahku beasat lohkat mo Erkke Niillas Iŋggá Niillas Ánde (Nils Anders Rasmus) rávve gámasuinniid čuohppat. Gámasuoinnit leat lieggasat sihke goikkeha ja gumme-gápmaga siste. Dat njammet láktasa juolggis ollu buorebut go suohkku.

Sámediggi leamaš Šveiccas guorahallame Nussira

Sámediggepresideanta Aili Keskitalo ja sámediggeráđi Silje Muotka leaba leamaš detektiivabarggus Šveiccas. Soai geahččaleigga gávnnahit geat Nussira čiegus oasuseaiggádat leat.
Sámis plánejit akšuneret stáda vuostá

– Mii eat čohkká jaska go stáhta rievida

Beaska Niillas, guovddáš sámepolitihkkár ja beakkán akšunista ii loga čohkkát jaska go stáhta boahtá fámuin rivvet Jovsset Ánte Sara ealu.

Sámediggi šálloša bággonjuovvama

Sámediggi ii ipmir manne stáhta ja boazodoallostivra ii dáhtton čuovvut ON ávžžuhusa ja vuordit bággodoaimmaiguin Jovsset Ánte Sara vuostá, dassái go Sara váidda lea gárvvisin meannuduvvon ON Olmmošvuoigatvuođakomiteas.

Stáda boahtá politiija vehkiin njuovvat Jovsset Ántte ealu

Stáda ja Nuorta-Finnmárkku diggegoddieai dáhtoguldalit Ovttastuvvan Našuvnnaid, matdáhttotvuordit bággodoaimmaiguin Jovsset Ánte Sara vuostá. Go orohat bidjá gárdái čakčamánus, de Eanandoallodirektoráhta lea gearggus fámuin njuovvat Sara ealu. Direktoráhta dáhttu politiijaid, Biebmobearráigeahču, Boazopolitiija, boazolohkkiid, Fylkkamánni ja njuovahaga veahkkin dán bargui.

Buoridit mánáid ja nuoraid matematihkkagelbbolašvuođa

Vahkus dievai Geasseskuvla, ja Sámi ealáhusgárddi fitnodatráđđeaddi mielas lea somá go dievihii nu jođánit. Dán jagi lágiduvvo Forskerfabrikkena geasseskuvla vuosttaš háve Kárášjogas.

Silbbaid buhtistit

Lea leamaš guhkes geassi, ja čakča lea jo čoalkaleamen uksii. Headjakoarttat heaŋgájit miehtá galbmaskáhpa, ja dál lei fáhkka hirbmat headjagoiku. Muhto diibmá, go ledjen fárremin, de in muitán bidjalit silbbaid galmmihanbumbái. Ja dál, dál leat silbbat buot čáhpodan. Mun in olle doalvut silbarávdái vai doppe buhtistit, nu ahte dál šattan mun ieš bargat! In gilleše boaluid váldit eret boahkánis, go lea hirbmat áddjás bargu fas giddet.

Biibbaljorgaleapmi boktá beroštumi

Fargga lágiduvvo biibbalseminára Sámi allaskuvllas. Seminára bistá beannot beaivve ja lágiduvvo 23.-24. beaivve dán mánus. Seminárii lea stuora beroštupmi, go dál eai leat šat ollu sajit báhcán.

Sámi nuorat ráhkkanit alit ohppui álgit

Dál lahkonišgohtet vuosttaš skuvlabeaivvit. Nuorat leat doama doama ráhkkaneame ođđa hástalusaide, muhtimat ođđa báikkis, muhtimat ođđa skuvlii ja muhtimat ođđa luohkkái.

Geahččit ja lágideaddji duhtavačča Gorso-festiválain.

Ledje veaháš váttisvuođat Bearjadaga, muhto dat ii bissehan olbmuid suohtastallamis. Lágideaddji lea hirpmástuvvan ja duhtavaš og ledje nu olusat geat ledje boahtán, ja og lea oaidnán man bures manai vuosttaš Gorso-festiválain.

Liidneriessan

Liinniin leat iešguđet ivnnit ja hearvvat. Mii riessat maid liinniid iešguđetge láhkai. Muhtimat liikojit fierbmut buori láhkai, earát ges liikojit guođđit eanet gaskka čuolmmaid gaskii. Mun lean fitnan liidneriessu luhtte oahppamin mo sáhttá riessat liinni!

Siiddut