Kultuvra

oahpat speallat sáhkko-speallu

Vahkkosaččat ráhkadat reportáša sámi árbevirolaš eallimis man nu hámis. Dán háve mii oahppat Åsá Márgget Antis movt speallat sáhku. Sáhkku lea dološ sámi speallu.

- Gufihttarat maid spellet sáhkku

-Fáhkka bođii gufihtár mu lusa ja dajai sii maid spellet sáhku, ja mun nu movttáskin, dovddasta Edmund Johansen. Son lei meahcis ohcamin duodjeávdnasiid su sáhkku spellui go gávnnai dán muorrabihtá. -Das lei jo njunni ja njálbmi gárvvisin, in dárbbašan go čalmmiid ja beljiid dasa vuolastit, čájehaddá son olbmuide gufihtáriid gonagasa. -Dál ii leatgo vuordit dassái go dat soalddát bunccit vel bohtet, de beasan duddjot gárvvisin gufihtáriid iežaset sáhkkuspealu.

Illu - ođđa sámi mánáidbiktasat ilbman

7000 mánáidbiktasa leaba buvttadan. Juo ovdalgo vuovdigođiiga neahtas, de leigga juo vuovdan 1000 biktasa.

Skuvlla-Biehtár Ánne show geasuhii Kárášjogas

Viimmat lágiduvvui sáme-show, mas ii láittastuva sekunddage. Ja jos don gáttát showa dakkárin, maid dušše geahčat ja guldalat, de gal jáhkát boastut, go dán showii besse buohkat mielde!

Hásttuha buohkaid searvat giellaloktemii!

Son dáhtušii eambbo sámegiela oaidnit ja lohká eamiálbmogiid giellajagi leat buorre álgun oainnisin dahkagoahtit sámegiela juohke arenas.

Mii duddjut niibeboahkana

Vahkkosaččat ráhkadat reportáša sámi árbevirolaš eallimis man nu hámis. Dán háve leat Kirsi Paltto mielde boagankurssas ges.

– Giitevaš geahčastagaid ja mánáid reaškasa vurken váibmui

Daid beivviid go Hilde-Márjá Johnsen sáhttá interneahtta bokte gulahallat, de čálista son dieđu SÁMi ođasmagasiidnii ja muitala iežas veahkkebarggu birra Marokkos.
Giella, mánát, nuorat, Mátta-Sápmi ja riekteproseassat lea Sámediggeráđi váldodoaimmat 2019:s.

Vuoruhit giela ja riekteproseassaid

– Mu mielas mii čájehat dáinna bušeahtain jienasteddjiide ahte mii doallat dan maid lohpideimmet sidjiide, vaikko stáhtabušeahtta addá unnán ovddideapmái, dadjá sámediggeráđđi Henrik Olsen.

Mii duhppet

Go ullu áiggut duhppet de dárbbašat ullu, ja dasto ruonásáibbo (dahje Marseille-sáibbo) – jogo bihttán dahje boahtala siste. Mii geavaheimmet maid čuoikasuoggana, bassanbreahta ja sihkaldaga go láhtti ribahii njuoskat. Mii suddjiimet maid beavddi plastihkain. Dás beasat oaidnit mo duhppet kártaŋggaid ja čuvlla. Mii leat leamaš Kirsi Paltto mielde duhppenkurssas.

– Duddjon addá munnje ráfi

Ann Kristine Balto (43) lei geassit jođus Osloi doallat duodjekurssa Sámi Viesus go gulai garra dálkki jođus. Son dattege vulggii kurssa doallat. – Noaideverdde mus dajai ahte albma láhkai dálkkáska easka go ruoktot ollen, ja nu dagai.

Girječálli leahkasta beakkálmasaid eallima

Susanne Hætta lea sámi girječálli, geasa beakkálmasat luhttet nu olu, ahte suvvet čállit iežaset eallimis. Son lea áiddo almmuhan girjji sámi stuorámus govvadáiddára Synnøve Persena birra.

– Mis váilot resurssat

Sámi allaskuvlla rektor, Gunvor Guttorm, ipmirda máttasápmelaččaid. Son áinnas fálašii máttasámegiel oahpu juohke jagi.

–Mátta Sápmi maid dárbbaša ollesáigge oahpu

Snoasa gieldda ovdalaš giellabargi, Sara Marja Magga váivašuvvá go lea nu moalkái ja áddjás bargu gazzat máttasámegiela oahpu. Dál sávvá son ahte fargga šattašedje ollesáigge oahput maiddái Mátta-Sápmái.

Čájehit Johan Kaavena eallimis ja šiella čoakkálmasa

Bearjadaga rahppo čájáhus Johan Kaavena birra Kárášjoga Sámiid Vuorká-Dávviriin. Čájáhusas beassá maiddái oaidnit šielaid, mat gávdnojit musea vuorkkáin.

Goarostii proteastagávtti

Charlotte Solli Larsen (22) lei nu dolkan sámi vašálaččaide, geat besset friddja hearjidit almmolaš aviissaid kommentárasajiin, ahte goarostii albma proteastagávtti.
Mii leat leamaš Elen Marianne Utsi mielde márfume:

Mii márfut

Juohke vahku mii čállit sámi árbevirolaš eallimis. Márfun lea árbevirolaš biebmu ja márfut lávejit sihke bohcco ja sávzza varas, go leat njuovadan. Ii buohkain dattetge leat vejolašvuohta gárddis fáktet čoliid. Dalle heive verddevuođa váldit atnui ja fállat gođđosiid dahje guliid, ja nu lonuhit alcces čoliid ja vara.

Siiddut