Kultuvra

KEiiNO boahtá Gussanjárgii

Dál lea guđát geardde go lágidit Gussanjárgbeivviid (Kunesdagan). Dán jagi lágideaddjit leat ožžon stuora násttiid boahtit beivviide. Nu eatnat go golbma sámi joavkku čuojahit festiválas, mii lágiduvvo suoidnemánu 25. beaivvis gitta 28. beaivái.

Fálesnuori 150 jagi ávvudeapmi

Dán jagi ávvuda Fálesnuori suohkan 150 jagi. Ávvudemiin áigot čalmmustahttit unna gilážiid, go dál ovttastahttojuvvo Fálesnuorri Hámmárfeasta gielddain.

- Sávašin ahte Sančuari geasuhivčče olbmuid.

Vuosttaš vahkkoloahpa suoidnemánus de lea BeskánLuossaRock, Bieskkenjárggas, Kárášjoga gielddas. Nu mo juohke jagi, de guoimmuhit sámi artisttat Beskán lávddis gitta idjii. Dán jagi beasat gullat Kajsa Balto, Sančuari ja Ivan Buljo. Juoigiid Searvi lávke maid lávdái.

Festiválatipsat

Leatgo vuohččan festiválii dán geasi, it ge riekta dieđe maid váldit mielde? Vai leat go don juohke jagi festiválas, muhto it goassege máhte riekta páhkket? Ále heađástuva. Mis leat rávvagat dutnje!

Sámi gielladutkit čoahkkanit Ruŧŧii

Gielladutkit čoahkkanit Ruŧŧii, gos vuosttaš háve lágidit sámi giellasymposia.
SÁMI ÁRBEVIROLAŠ EALLIMIS

Oahpa dihpiid ráhkadit

Hui álki gal lea dihpiid oasttestit, muhto go leat gávttit máŋgga ivnnis, ja diehpit galggaše heivet daidda, de sáhttá gártat divrrasin. Mii leat oahppan Duodjeinstituhtas movt dihpiid ráhkadit. Buot govat: Duodjeinstituhtta

– Háliidat go čállit SÁMi ođasmagasiinnas?

SÁMi ođasmagasiinna luođobargi, gii lávii viššalit muitalit ságaid máttasámi guovllus, lea ožžon fásta barggu eará sajis. – Danne dáhtut dál gávdnat čálli Mátta-Sámis. 

Ođđa luohttámuš Ellinorii

NBR Riikkačoahkkin lea áiddobeliid čađahan jođiheaddji válggaid. Ellinor Marita Jåma joatká NBR jođiheaddjin.

Vuolgá Selbui

​​​​​​​Máŋggas leat váldán oktavuođa sámediggepresideanttain Aili Keskitaloin čoahkkima birra maid Selbu utmarksråd ja Roltdalen allmenningsstyre lágideigga Selbus ikte, ja man ulbmiljoavkun ledje earret eará politihkkárat.

– Dál dihtet buohkat movt Mátta- Sámis láhttejit sápmelaččaiguin

Boazodoalli ja eananeaiggát guovttos Lars Aage Brandsfjell ja Lars Elias Bransfjell dat leigga vuolgán čoahkkimii, man birra buohkat dál hállet. – Sii bissehedje munno uvssas eaige dáhtton Lars Aage luoitit čoahkkimii, go lea sápmelaš. Mu eai diehtán gii lean, muitala Lars Elias Bransfjell.

Seminára Álttá vuostálastimiid birra

Dán mánu 14. – 16. beaivvi lágida Sámi Dáiddaguovddáš Kárášjogas seminára Álttá vuostálastimiid birra.

Kárášjoga dáiddaskuvlla oahppit čájehedje dáidagiid

Juohke jagi čájehit Kárášjoga dáiddaskuvlla oahppit iežaset dáidagiid ovdalaš skuvlajagi loahpaheami. Nu dahke dánge háve.

- Ođđa merkenvuohki šaddá buorre boazodollui

Ovddádusbellodaga Sámediggeáirras Arthur Tørfoss ii loga vákšun ja goziheapme sivvan indiviida mekemii. Son jáhkká dán baicce buorrin boazodillái.
Dál Norgga Ráđđehus dáhttu indiviidamerket bohccuid vai besset gozihit boazodili

Stuorradiggi ii guldalan Nancy, NBR ja Sámedikki

89 jiena 80 jiena vuostá mearridii Stuorradiggi bágget boazodolliid individamerket bohccuid. – Gulaskuddanáiggis bođii áibbas čielgasit ovdan ahte Sámediggi, NBR ja fylkkamánnit vuosttildedje dan. Mii eat dáhto indiviidamerkema, logai Guovddášbellodaga Stuorradigge várrelahttu Nancy Porsanger Anti Stuorradikkis.
Ofelaš-joavku lea vásihan oba olu mannan skuvlajagi

– Oza don ge Ofelažžan

Plassjelaš Vanja Tørresdal (21) lea okta dán jagi ofelaččain, geat leat johtán miehtá Norgga muitaleamen sámiid birra nuoraide. Son ii gáđa sekundda ge ja hásttuha dál eará sámi nuoraid ohcat ofelažžan.

Jáhkká luođi šaddat bivnnuhin miehtá Eurohpa

Guovdageainnu sátnejođiheaddji Johan Vasara čevllohallá hirbmadit go KEiiNO oaččui buot eanemus jienaid Eurohpa álbmogis. Vaikko fágaduopmáriin eai goaikkehan čuoggát, eaige de vuoitán Eurovision Song Contest -lávlla- gilvvu, de sátnejođiheaddji jáhkká Sámi musihka gullogoahtit miehtá Eurohpa.

Siiddut