Kultuvra

Dáhttu šaddat buoremus FESTIVÁLAN juohke láhkái

Riddu Riđu jođiheaddji Sandra Márjá West lea hirbmat gealdagasas. Sus lea ulbmilin čađahit buoremus eamiálbmotfestivála obanassiige, sihke prográmma ja luonddugáhttema ektui.
40 jagi vássán Áltá-Guovdageainnu stuimmiid rájes

Nealgudanakšuvdna-aviisa váikkuhii historjái

40 jagi áigi čađahedje sámit dan stuorámus akšuvnna maŋŋel nuppi máilmmisoađi. Nealgudeamit, miellačájáhusat, olbmot giddejedje iežaset láhkkiiguin ja máilmmi stuora beroštupmi áššái leat mearkkašan olu historjái. – Okta dehálaš vuohki boktit olbmuid lei ásahit Charta79, muittaša Ánde Somby gii fárrolagaid Máret Sáráin ja Egil Utsin álggahii diehtojuohkináviissa.

30 jagi dassá go ILO-konvenšuvdna mearriduvvui

ILO konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešmearrideaddji riikkain (ILO-169) mearriduvvui ILO generálakonferánssas Geneves 30 jagi áigi, geassemánu 27. beaivvi 1989.
Riddu Riđđu suoidnemánu 10.-14. beaivve

Buffy Sainte-Marie boahtá Riddu Riđđui

Ii leat eahpádus ge. Dán jagi geasuhit ISÁK ja Buffy Sainte-Marie olbmuid Riddu Riđđui. Muđui lea Riddu Riđus nu viiddis prográmma ja olu fálaldagat ahte geasuhit vaikko gean.

Tjaktjen Tjåanghkoe stuorru ja stuorru

Čakčamánus lea Tjaktjen Tjåanghkoe – máttasámi čakčafestivála. Doppe fállet dehálaš fágaseminára, nuoraidkonferánssa ja min iežamet nástti, Ella Marie Hætta Isaksena, konseartta.

Isák ja Intrigue guoimmihit

Nuppi vahkkoloahpa suoidnemánus de lea fas Gaskaijarock, dahje nu mo buohkat dovdet: Midnattsrocken. Dán jagi, nu mo juohke jagi, de leat stuora násttit Leavnnja lávddis.

KEiiNO boahtá Gussanjárgii

Dál lea guđát geardde go lágidit Gussanjárgbeivviid (Kunesdagan). Dán jagi lágideaddjit leat ožžon stuora násttiid boahtit beivviide. Nu eatnat go golbma sámi joavkku čuojahit festiválas, mii lágiduvvo suoidnemánu 25. beaivvis gitta 28. beaivái.

Fálesnuori 150 jagi ávvudeapmi

Dán jagi ávvuda Fálesnuori suohkan 150 jagi. Ávvudemiin áigot čalmmustahttit unna gilážiid, go dál ovttastahttojuvvo Fálesnuorri Hámmárfeasta gielddain.

- Sávašin ahte Sančuari geasuhivčče olbmuid.

Vuosttaš vahkkoloahpa suoidnemánus de lea BeskánLuossaRock, Bieskkenjárggas, Kárášjoga gielddas. Nu mo juohke jagi, de guoimmuhit sámi artisttat Beskán lávddis gitta idjii. Dán jagi beasat gullat Kajsa Balto, Sančuari ja Ivan Buljo. Juoigiid Searvi lávke maid lávdái.

Festiválatipsat

Leatgo vuohččan festiválii dán geasi, it ge riekta dieđe maid váldit mielde? Vai leat go don juohke jagi festiválas, muhto it goassege máhte riekta páhkket? Ále heađástuva. Mis leat rávvagat dutnje!

Sámi gielladutkit čoahkkanit Ruŧŧii

Gielladutkit čoahkkanit Ruŧŧii, gos vuosttaš háve lágidit sámi giellasymposia.
SÁMI ÁRBEVIROLAŠ EALLIMIS

Oahpa dihpiid ráhkadit

Hui álki gal lea dihpiid oasttestit, muhto go leat gávttit máŋgga ivnnis, ja diehpit galggaše heivet daidda, de sáhttá gártat divrrasin. Mii leat oahppan Duodjeinstituhtas movt dihpiid ráhkadit. Buot govat: Duodjeinstituhtta

– Háliidat go čállit SÁMi ođasmagasiinnas?

SÁMi ođasmagasiinna luođobargi, gii lávii viššalit muitalit ságaid máttasámi guovllus, lea ožžon fásta barggu eará sajis. – Danne dáhtut dál gávdnat čálli Mátta-Sámis. 

Ođđa luohttámuš Ellinorii

NBR Riikkačoahkkin lea áiddobeliid čađahan jođiheaddji válggaid. Ellinor Marita Jåma joatká NBR jođiheaddjin.

Vuolgá Selbui

​​​​​​​Máŋggas leat váldán oktavuođa sámediggepresideanttain Aili Keskitaloin čoahkkima birra maid Selbu utmarksråd ja Roltdalen allmenningsstyre lágideigga Selbus ikte, ja man ulbmiljoavkun ledje earret eará politihkkárat.

– Dál dihtet buohkat movt Mátta- Sámis láhttejit sápmelaččaiguin

Boazodoalli ja eananeaiggát guovttos Lars Aage Brandsfjell ja Lars Elias Bransfjell dat leigga vuolgán čoahkkimii, man birra buohkat dál hállet. – Sii bissehedje munno uvssas eaige dáhtton Lars Aage luoitit čoahkkimii, go lea sápmelaš. Mu eai diehtán gii lean, muitala Lars Elias Bransfjell.

Siiddut