Dïhte tyske jïh dåakteregraadem vaalta åarjelsaemien gïelesne

Daej biejjiej akte noere tyske gïeledotkije bïjre jarkan feeleminie Saepmien åarjelraedtesne. Altese ulmie lea åarjelsaemien gïelem vihtiestidh jïh buerkiestidh. Daelie 70 jaepieh mænngan naaken aktem seammaplïeres prosjektem tjïrrehti.

Jarkoestimmie: Ellen Bull Jonassen

Don aejkien, jaepien  1946 , lij dïhte 32 jaepien båeries Knut Bergsland mij sov dåakteretjaalegem bæjhkoehti, “Røros-lappisk grammatik”. Dan mænngan ij mahte guhte aktem seammaplïeres dotkemem tjïrrehtamme. Ij goh åvtelen akte noere tyske ålma åarjelsaemien vueptiesti sov sïejhme gïeleïedtjen gaavhtan.

Rickard Kowalik lea mahte seamma båeries goh Bergsland lij, gosse dïhte sov tjaalegem bæjhkoehti. Men jalhts lea noere dle læjhkan stoerre gïeleulmieh jïjtsasse bïejeme. Daelie aktine PhD:ine sïejhme gïeledaejriemisnie gïehteleminie Stuehkien universiteetesne. Dåakteretjaaleginie eelki 1,5 jaepiej juassah jïh dïhte edtja sov laavenjassem deelledh jaepien 2021.

Kowalik gellie gïelh soptseste, gaskem jeatjah sveerjen gïelem lïeri naa varke. Aarebi gellie gïelh lohkeme, gaskem jeatjah noerhtesaemien jïlleskuvlesne Guovdageaidnusne. Dïhte ïedtjem åarjelsaemien gïelese åadtjoeji gosse aktede gïeledaejremen vuajnoste aajhtsi gellie raejkieh gååvnesin dotkemen sisnjelen daehtie gïeleste.

–Lissie gieltegs sjïdti aktine dan onne gïeline mij aktene dan stoerre dajvesne soptsesåvva, gaajhkh doh haestemh mah åarjelsaemien åtna, mejtie tuhtjim lij gieltegs, jïh joekoen murreds gosse maahtam diekie bæjjese vuelkedh jïh almetjigujmie barkedh daennie dajvesne, dïhte eadtjohke dotkije jeahta.

 

Åarjelsaemien dan akademihkeles kaarhtese beaja

Dåakteregraade maam vaalta lea sïejhme lingvistihken sisnjelen, leavlojne åarjelsaemien gïelese,  akte prosjekte mij 4-5 jaepieh ryöhkoe jïh gusnie illedahke minngemosth akte gïeleldh buerkiestimmie sjædta guktie almetjh dajvesne gïelem nuhtjieh.

Kowaliken ulmie lea åarjelsaemien bïejedh dan akademihkeles kaarhtese jïh grammatihkem tjöönghkedh jïh gorredidh maam gïeledotkijh maehtieh nuhtjedh, gaskem jeatjah gosse edtjieh salkehtidh guktie gïelh veartenisnie fungeradieh. Seamma tïjjen Rickard aaj gïelem registrerede gosse baantese bæjjese vaalta jïh gihtjehtimmieh dorje dejgujmie mah annje åarjelsaemien ietniengïeline utnieh.

Manne pryövem gaajhkem maam registeredem akten våarhkoen sïjse biejedh guktie maahta dejtie ovmessie baantedimmide gaavnedh ovmessie ietniengïelesoptsestæjjajgujmie åarjel Saepmien ovmessie dajvijste. Åssjaldahke lea lohkehtæjjah jïh dah mah sijhtieh gïelem lïeredh maehtieh våarhkoen sïjse tjaangedh jïh dejtie grammatihkeles buerkiestimmide nuhtjedh jïh naemhtie lïeredh, jïh maehtedh grammatihkem jïh lingvistihkem mubpide lïerehtidh. Manne govleme såemies mah åarjelsaemien gïelem ööhpehtieh akten tseahkan båetieh gusnie eah maehtieh tjïelkestidh jallh vielie lïeredh, dan åvteste dah duekiematerijellem fååtesieh. Dejnie leam ussjedamme maam akt darjodh, Kowalik tjïelkeste.

 

Gïele lea evtiedimmesne

Gïeledotkije tuhtjie dïhte gieltegommes, jïh dagke geervemes, lea joekehtidh dej gaskem mah ietniengïelem daan biejjien soptsestieh jïh dah mah sijhtieh gïelem lïeredh daan biejjien. Kowaliken mietie dle maajetjh båarasåbpoe almetjh gååvnesieh mah åarjelsaemien ietniengïeline utnieh, dah leah doh minngemes mah leah reakadamme gïeline. Dej minngesne akte svaalke akten nuerebe boelvese, dejtie mah pryövoeh gïelem bååstede vaeltedh, noerh mah sijhtieh lïeredh. Altese mïelen mietie daate akte stoerre haesteme dan åvteste doh noerh daan biejjien eah naan aelhkies geajnoem utnieh gïelese. Dïhte veanhta daate akte gieltegs balanse gusnie lohkehtæjjah jïh jeatjebh aktem haestemem åadtjoeh.

–Mov mïelen mietie tjuara voerkes årrodh joekehtsidie smaaregi gaskem, joekehtsh gïelen sisnjelen, jïh seamma tïjjen tjuara baajedh gïelem jïjtjemse iemielaakan evtiedidh, Kowalik meala.

Dïhte gellie ietniengïelesoptsestæjjah råakeme mah tuhtjieh joekoen hijven noerh gïelem nuhtjieh. Båarasåbpoe almetjh mah goerkesem utnieh ihke gïele lea jarkelimmesne. Grammatihkeles dïhte veanhta åarjelsaemien gellie hedtieh jeatjah gïeligujmie åtna jïh åarjelsaemien aaj jïjtjemse eevre iemielaakan evtede.

 

Sæjhta guhkiem gïelen åvteste barkedh

Ovrehte 3,5 jaepiej minngelen Kowaliken prosjekte gaervies, dellie aervede satne edtja sov tjaalegem deelledh, men ij sïjhth jiehtedh dïhte noere dotkije lea ussjedamme geervehtidh sov barkoem åarjelsaemien gïeline.

–Sïjhtem grammatihkegærjine barkedh, daate sæjhta jiehtedh manne maahtam guhkiebasse bigkedh disse maam lïereme jïh manne sïjhtem jåerhkedh åarjelsaemien gïeline barkedh, juktie dïhte joekoen gieltegs jïh manne tuhtjem  daate luste jïh manne hijven dååjrehtimmiem åådtjeme åarjelsaemiejgujmie jïh dej gïeline, Kowalik soptseste mij varke vualka dejtie noerhtemes bielide Åarjel-Saepmeste gusnie sæjhta vielie gaavnehtidh mah gïeleldh skaehtieh satne maahta veedtjedh sov tjaalegasse.