Sámi ofelaččat 2019/2020, Inga Solberg Åhren, Håkon Mudenia, Aina Haugom Nordfjell ja Maila Risten Bongo Dikkanen. GOVVEN: Sámi allaskuvlla preassagovva/John Anders Sikku

Sámi ofelaččain ođđa neahttasiidu

Duorastaga almmuhit sámi ofelaččat ođđa neahttasiiddu. Dat dáhpáhuvvá Sámi allaskuvlla 30-jagi ávvudeami oktavuođas, golggotmánu 31. beaivvi.

Samiskeveivisere.no lea ofelaččaid diehtojuohkinkanála nuoraide, ja ulbmiljoavkkus leat sihke oahppit, studeanttat ja oahpaheaddjit. Ofelašdoaibma ásahuvvui 2004:s ja ofelaččat leat dan rájes johtán viidát deaivvadan dihte eará nuoraiguin, geaidda muitalit sápmelaččaid birra. Ođđa neahttasiidu šaddá dehálaš doarjjan sámi ofelaččaid bargui.

- Dán neahttasiidu bokte sáhttá oahpásmuvvat sámi kultuvrrain ja historjjáin, sáhttá geahččat iešguđegelágan gávttiid ja doppe lea maid gárta, mas leat sámi báikenamat. Neahttasiiddus lea maid blogga man bokte sáhttá ofelaččaid árgabeaivvi čuovvut, muitala ofelaš Aina Haugon Nordfjell. 

Sámi allaskuvla lea rámis ođđa neahttasiidduin. 

- Ofelaččaid neahttasiidu lea ođđa olahus ofelaččaid barggus, hui ábas go sii galget bargguset bokte nannet nuoraid máhtolašvuođa sámi kultuvrras ja historjjás. Mun illudan čuovvut neahttasiiddu ovdáneami, dat šaddá doaivumis hui ávkkálaš reaidun min čeahpes ofelaččaide, cealká Laila Susanne Vars, Sámi allaskuvlla rektor. 

- Okta dehálaš bealli lea go skuvllat dás rájes sáhttet diŋgot ofelaččaid guossái neahttasiiddu bokte, ja dát álkida sin plánema. Neahttasiiddus gávdnojit maid ávkkálaš dieđut, maid skuvllat sáhttet atnit go ráhkkanit logaldallamiidda, muitala Sámi allaskuvlla ráđđeaddi, Sara Beate Eira Persson.

Seammás šaddá maid sámi nuoraide álkit jus háliidit geahččalit beassat ofelašdoibmii. Neahttasiiddus lea ohcanskovvi ja maid eambbo dieđut doaimma birra.