Ráđđehus ii dáhtu molssaeavttu Nussirii

Nils Yngve Vuolab lea sámi sáŋgár, gii sirre earet eará veaikki adnon elektrovnnalaš buktagiin. Dan dahká son vai veikkiin sáhttá ávkkástallat ođđasit. Jus eambbosat dan dagaše, ja jus Norgga ráđđehus duođaid vuoruhivččii dán doaimma, de livččii dárbbašmeahttun álggahit ovdamearkka dihte Nussira ruvkedoaimmaid. 

SÁMi ođasmagasiidna lea háleštan olu aktevrraiguin geat barget Urban Miningain. Urban Mining veadjá leat amas sátni eatnašiidda, muhto dat mearkkaša earálágan ja ođđaáigásaš ruvkedoaimma, mii ii nuoskkit nu olu. Dat lea maid beaktilat go dábálaš ruvkedoaibma.  Urban Miningas sirrejit metállaid adnon biergasiin ja ávkkástallet daiguin ođđa buktagiin. Teknologiija lea ovdánan ja čeahpit oaivvildit ahte Urban Mining álkit gilvalivčče dábálaš ruvkedoaimmaiguin, nugo mat Nussiriin.  

Juohke jagi Norggas bálkestit doabbariid, main lea unnimustá 20 tonna veaiki, seammá ollu go maid Nussir lea jurddašuvvon buvttadit jagis. Vaikko Norgga ráđđehus dan diehtá ja dovdá Urban Mininga bures, de eai vuollán geavahit dan. Norgga ráđđehus oainnat sihtá eambbo, olu eambbo veaikki. Sii sihtet dan mainna sáhttá ođđasit ávkkástallat ja velá dan maid viežžat ruvkkes. Sivvan lohket go máilmmis lea stuora dárbu veaikái ja go “ruoná” buktagiidda nugo bieggamilluide, el-biillaide ja el-girjjiide dárbbašuvvo olu veaiki.

Sámediggi gohčoda ráđđehusa boaresáigásažžan. Mii guorrasat dasa, go leat sihkkarat ahte miehtá máilmmi livččii eambbo go doarvái veaiki, mainna sáhttit ođđasit ávkkástallat. Eat mii sáhte dušše jurddašit Norgga doabbariid. Naba doabbarat eará guovlluin? Iigo Norga sáhtáše ovttasbargagoahtit eará rikkes riikkaiguin ja duođas ávkkástallagoahtit ođđasit metállaiguin ja minerálaiguin maidda lea dárbu?

Nubbi ágga mii mu mielas ii doala, lea ruoná buktagiid ráhkadeapmi. Mii han diehtit ahte bieggamillut eai leat nu ruoná buktagat go maid ráđđehus vikkaha. Dat billistit boazodoalu ovddas. Dat goddet lottiid ja divrrážiid.

Eahpidan sakka ráđđehusa guldalit geange. Dan eai leat dahkan guhkes áigái stuora, dehálaš sámi áššiid oktavuođas. Dálá ráđđehus ii oro áigume duohtan váldit ahte sámit leat eamiálbmogat ja ahte sámiin lea vuoigatvuođat. Dan oaidnit ruvkeáššiin, bieggamilloáššiin, bággonjuovvanáššiin ja dá vel maŋimuš go árvalit digitálalaččat gozihišgoahtit boazologu oktagaslaš bealljemearkkaiguin. 

 

Dálá dilis lea lossat leat sápmelaš, inge dieđe movt galggaš gal mannat jus ráđđehus joatká dáinna sámepolitihkain, dahje váilevaš sámepolitihkain, maid jođihit dál. Dan ferte oaidnit.

Emneord: