– Manne mus ii leat riektesihkarvuohta?

Vaikko Jovsset Ánte Sara guoddalii Nuorta-Finnmárkku diggegotti maŋimuš duomu, de stáhta ii dáhtton vuordit dassái go lágamannerievttis mearridit meannuditgo go Sara guoddaleami vai ii. Lávvardaga čoahkkanedje oba ollugat doarjut Jovsset Ántte.

– In oba ipmir ge movt dat lea vejolaš. Ii go mus galgga leat riektesihkkarvuohta? Lean guoddalan, muhto diggegotte báhpiriid mielde de stáhta sáhttá boahtit váldit mu ealu vaikko vel leange guoddalan. Lea oba imaš go mus ii leat riektesihkarvuohta, ja ahte mun bággehalan gávdnat heahtečovdosiid vaikko leange guoddalan. Ii mus oro riektesihkarvuohta Norggas, nu ahte dál lea vuorddašit ahte ON jođánit meannuda mu ášši ja nanne vel min rivttiid. Jus doppe nannejit min rivttiid, de soaitá doaivva fas, lohká Jovsset Ánte Sara.

GEAHČA EAMBBO GOVAID ja VIDEO VUOLLELIS

Dievva girtno doarjja

Lávvardaga bohte oba olu olbmot Fálá gárdde lusa čájehit ahte dorjot Jovsset Ánte Sara. Sii geat dorjot Jovsset Ánte, signaliserejedje doarjjaakšuvnnain ahte stádas ii galgga álkes bargu jus fal áitigohtet bággodoaimmaiguin fas. NSR, Norgga Sámiid Riikkasearvi, dat lei bovden olbmuid čájehit doarjaga gárdde luhtte. Girdno siste válljeje guossit birastit Jovsset Ánte.

– Mun lean vuolgán vuot oktii doarjut Jovsset Ánte, ja maiddái sáhkkiivuođa dihte gullan dihte mii dál dáhpáhuvvá dán áššis. Mun lean oainnat mannamin dál máilbmái ja muitalan doppe mii dáhpáhuvvá. Mun sávan sus lea buorre dovdu go mii leat dáppe doarjumin su. Son ii leat okto, lohká sámi máilmminásti Mari Boine, gii lei vuolgán doarjut Jovsset Ánte.

– Dál mii leat boahtán deike Fálá gárdde lusa Jovsset Ántte doarjut. Ulbmil lea čájehit sihke Jovsset Ántii ja stáhtii ahte Jovsset Ánte ii leat okto. Mii leat máŋggas geat doarjut su dan roasus mas son lea dál. Gaskabođđosaš čoavddus lea soahpamuš maid dagai heahtedilis, vai eai boađe bákkus njuovvat su rehkega alde. Ii dat leat bistevaš čoavddus. Ášši ii leat rievdan veaháge. Son lea oastán áiggi ja dat han lea buorre. Ii leat vel nohkan ášši, lohká sámepolitihkkár ja aktivista Beaska Niillas. 

Su eamit, beakkán sámi artista Sara Marielle Gaup Beaska lei maiddái boahtán gárdde lusa. Soai leaba isidiin olu iešguđetge áššiid ovddas bargan ja searvan ovtta nuppi akšuvdnii.

– Mun in dieđe hárjána go dáid akšuvnnaide goassege, muhto gal oba olu áššit gal leat leamaš dál maid galgá doarjut ja mainna galgá bargat. Dál lea dát ášši guovddážis ja oba somá go ná ollugat leat boahtán deike. Eiseválddit dat gal dán oidnet. Oidnet ahte ii deike gal leat beare boahtit stivret, lohká Sara Marielle Gaup Beaska. 

Ášši joatká gova maŋŋel


Govven: Mikkel Aslak Iver Sara

Doarjja ligge

Jovsset Ánte ieš lei hirpmahuvvan go olles girtno dievai aktionisttaiguin. Dáid beivviid son lea klipsenbuot bohccuidis, earet 75 heakka, maid beassá doallat Fálá orohagas. Klipsejuvvonbohccuid son skeŋke lagas olbmuid eará orohagas. Dan botta go sus ledje aktionisttat guossis, son válddii bottu klipsemis ja ságastalai sihke mediain ja aktionisttaiguin. Son buorástahtii ja sávai buresboahtima. 

– Lea váttis bidjat sáni dasa go ná ollugat bohte mu doarjut. In máhte oba čilgetge. Lea hui garra diehtu aktionisttain ja dovddan čielgasit ahte lea stuora doarjja, lohká Jovsset Ánte.

Dan oktavuođas go Fálá orohagas gárddástallet, de Sara klipse ja sirdá klipsejuvvon bohccuid, maid lea skeŋken, nuppi orohahkii. Lea bahča sutnje, muhto čoavddus lei áidna vuohki hehttet bággonjuovvama.

- Dát čoavddus lei várra stáhtii buorre čoavddus. Munnje gal ii leat go gaskaboddosaš čoavddus. Cuoŋománu vuosttaš beaivvi lean fas seamma dilis. Dál vuorddán dego lean juo guhká vuordán, ahte ON olmmošvuoigatvuođakomitea meannuda ášši. Sávvamis ON nanne min rivttiid ja ahte stáda doahttala dasa. Jus ii mihkkege meinnestuva, de lea goit jahki bargat eará čovdosa, lohká Jovsset Ánte, geas stáda plánaid mielde ii galgga boahtteáigi Fálá orohagas. 

Stáda lei sáhttit lágalaččat vuordit

Boazodoalloekspearta ja jurista Øyvind Ravna lea dárkilit čuvvon ášši. Son čilge SÁMiođasmagasiidnii ahte beroškeahttá Sara guoddaleames, de Riidolága § 19-13 ja bággolága § 4-13 suvvet stáda bággodoaimmaid čađahit. Vaikko stáda sáhtii dáid paragráfaid vuođul bágget Jovsset Ánte Sara gávdnat čovdosa dahje geavvat bákkus njuovvat ealu, de stáhtas livččii vejolašvuohta dan seamma Riidolága vuođul vuordit dassái go guoddaleapmi meannuduvvo. Øyvind Ravna lohká ahte stádas ii leat leamaš dáhttu geavahit vejolašvuođa vuordit, mii lágas addojuvvo.

– Dás lea sáhka stáhta dáhtus, gudnis, fámus ja juridihkas, dan sadjái ahte jurddašivčče morála, olmmošlaš beliid ja geatnegasvuođa, mii stáhtas lea riikkaidgaskasaš eamiálbmotrievtti ektui.  Lea ipmirmeahttun ahte stáhta ii hálit vuordit dassái go ášši lea áibbas gárvvisin meannuduvvon dikkis ja ON:s. Dás han ii leat sáhka ekonomalaš beroštumiin, eaige leat makkárge váikkuhusat jos vel diktetge ealu leat ráfis dassái go ášši lea gárvásit meannuduvvon, lohká Ravna. 

Eanandoallodirektoráhta ii sáhttán ovdal deaddileami vástidit manne eai dáhtton vuordit doaimmaiguin vaikko lei lágalaččat vejolaš dan dahkat.