Ii mihkkege ođđasiid Sámis

Skuvllat ja skuvlaeaiggádat leat beare heajut muitalit ahte ohppiin lea vuoigatvuohta sámegieloahpahussii. Gáiddusoahpahus lea beare heittot ja go leat unnán sámi oahpaheaddjit ja oahpponeavvut, de dat heajosmahttá oahpahusfálaldaga. Nu cealká Riikkarevišuvdna raporttastis, ja dan sáhtát lohkat otná magasiinnas. 

In oaidnán gal rievtti mielde ođasin, ahte gáiddusoahpahus lea heittot ja ahte mis leat unnán oahpaheaddjit ja oahpponeavvut, go mii han gal leat áiggiid čađa dan diehtán. Dat lea min árgabeaivi. Nu guhká go muittán de dilli lea leamaš nu, ja dilli lea leamaš beanta vearrát vel go dál. 

Muhto dieđusge: Riikkarevišuvdnahan dál čujuha skuvllaid headjuvuođaide ja iešalddis han dat lea ášši veara, go Riikkarevišuvdna lea dakkár ásahus mii geatnegahttá njulget boasttuvuođaid, ja dat lea buorre. Mii sávvat dieđusge ahte dilli dál buorránivččii. Máhttodepartemeantta, Sámedikki ja skuvlaeiseválddit galget dál njulget boasttuvuođaid.

Máhttodepartemeanttas lea ovddasvástádus fuolahit ahte oahpahuslága čuvvot, ja Sámedikkis lea ovddasvástádus oahpponeavvuin. Skuvllain, gielddain ja fylkkamánnis lea geatnegasvuođa čađahit skuvlalága. Mii oaidnit dál juo maid Máhttodepartemeantta lohká ovdamearkka dihte hospiterema birra: Vaikko riikkarevišuvdna oainnášii sámi suohkaniin hospiterema dehálažžan gáiddusohppiide, de Máhttodepartemeantta dál juo lohká ahte dat ii leat lágalaš gáibádus ja ahte departemeanttas ii leat dáhttu detáljadásis stivret movt skuvllat ja gielddat čađahit gáiddusoahpu. Mii oaidnit maid ahte Sámedikkis lohket sis leat beare unnán oahpponeavvoruæat ohcamiid ektui ja girjelágádusat ges lohket ahte leat beare unnán oahpaheaddjit geat sáhttet oahpponeavvuid buvttadit jođánit.

Boahtte vahkus Sámedikki dievasčoahkkin gieđahallá oahpponeavvodoaibmaplána, mas dáhttot árvalit movt buoridit dili ja movt oččodit eambbo oahpponeavvogirječálliid. Stáhtaráđđi lea lohkan iežas váldit buot cuiggodemiid vuhtii ja čoavdigoahtit earet eará gáiddusoahpahusa dili. 

Dan beaivvi go áššit čovdojuvvojit, de lea duođasge stuorra ođasášši, man áinnas čállit. In jáhke sámi media vel goassige beassan čállit ahte sámegiela ja sámegiel oahpahus livččii justa nugo galgá. In dieđe beasažan go mun dan goassege čállit, go ožžotgo hal visot sámegiel mánát mu bargoagis doarvái buori fálaldaga. Muhto gii diehtá? Sávvat goit lea lohpi. 

Emneord: