Álttá akšuvnnat leat sápmelaččaid nana geađgejuolgi

Lea 40 jagi áigi Álttá akšuvnnain, akšuvnnain mat gáibidedje Norgga eiseválddiid beales fámu ja veagaid maid olbmot eai lean vásihan nuppi máilmmisoađi rájes. Nealgudeamit, miellačájáhusat, miellačájeheaddjit gitta láhkkiiguin ja máilmmi stuora beroštupmi áššái leat mearkkašan olu historjái. Maŋŋá hoagaimet “Ii goassege šat Áltá”, amaset dákkár dillái gártat nuppes.

Go geahčastat mii rievtti mielde dáhpáhuvai, de lea jáhketmeahttun. Stuorradiggi mearridii 1978 loahpageahčen dulvadit Guovdageainnu ja Álaheaju lasihan dihte elrávnnji. Dalle ledje juo máŋga jagi viggan váikkuhit eiseválddiide, amaset dulvadanplánaid čáđahit. Sámiide, báikkiolbmuide ja Norgga luonddugáhttensearvái lei mearrádus nana táhpa, muhto sii eai dáhtton vuollánit. Ođđajagemánus 1979 de čoahkkanedje Áltái ja mearridedje siviila jeagohisvuođain bissehit eiseválddiid. Nie álggii Norgga stuorámus luonddugáhttenlihkadus.

1979 geasi čoahkkanedje 6500 olbmo Savvonii (Stillai). Sii bissehedje dulvadanbargguid. Sii čatne iežas gitta láhkkiiguin. Norgga luonddugáhttensearvi mearridii maid diggái geassit Norgga stáda ja dasto šattai velá eambbo beroštupmi áššái. Duođaštuvvui ahte eiseválddit eai lean doarvái guorahallamiid dahkan, muhto mearrideaddji eiseválddit eai dáhtton guldalit. Gutni lei dehálat go mihkkege eará. Ráfálaš akšuvnnaid gohčodedje demokratiija áittan ja nu álggahedje fas bargguid 1979 čakčat. Politiijaveagain fallehedje álbmoga akšuvnnaid.

Seammás ledje Stuorradikki olggobealde miellačájáhusat. Máŋggas mearridedje nealgudit iežas. Nu duođalaš lei ášši. Dulvadeapmi áittii guohtuneatnamiid, dat áittii Máze mii lei sáhttit dulvaduvvot ja jávkaduvvot. Dat lei álbmoga dáhtu vuostá. Álbmot vásihii mo politihkkárat, geaid ieža ledje válljen Stuorradiggái, badjelgehčče jienasteddjiid dáhtu.

Sápmelaččat, earret eará Egil Utsi, Máret Sárá ja Ánde Somby vásihedje ahte njealját stáhtafápmu, media, ii muitalan sin beali áššis. Media orui atnimin sin vašálažžan, ja nu sii gávnnahedje ahte fertejit ieža bargagoahtit diehtojuohkimiin. Joavku manai ovtta ija 1979:s Theisena gávpotoassái, Oslos, gos dihte leat aviisabardiid ja prentejeaddji Duplotrykk. Sii šihtte prentenfitnodagain ráhkadit iežaset aviissa, namalassii Charta 79. Maŋŋel vuvde 150 000 gáhppála, ja vásihedje oažžut jienaset gullot. Maiddái dáčča media geahččagođii ášši earáláhkai, ja nu šattai ráđđehussii eambbo deaddu.

Golggotmánus 1979:s bissehii dalá stáhtaministtar Oddvar Nordli dulvadanbargguid. Dasto jaskkodii Norggas, dassái go Stuorradiggi miessemánus 1980:s mearridii joatkit bargguid. Dan maŋŋel ledje guokte jagi demonstrášuvnnat, miellačájeheaddjit giddejedje iežaset vuot láhkkiiguin ja loahpas vel 1981:s ođđa nealgudanakšuvnnat Stuorradikki olggobealde. Politiijafámut válde gitta badjel 800 miellačájeheaddji. Badjel 1000 miellačájeheaddji sáhkuhedje 5 miljovnna ruvnnu ovddas. Dan maŋŋel ii lean šat árpmugasvuohta. Stáhta čađahii dulvadanplánaidis.

Akšuvnnat dattege eai lean duššás. Dat rievdadedje sámi historjjá. Ii lean oainnát dušše ságas bissehit ovtta huksema, dás lei sáhka sámiid vuoigatvuođain ja dat álggahii ođđa sámepolitihka. Maŋŋel leat eiseválddit dovddastan ahte Álttáeanu ii livčče goassege galgan dulvadit. Bahča dovddasteapmi, muhto maŋŋá dat lea leamaš ávkin min sajádahkii servodagas.

Dán áiggemis lea Sámediggi, mii goziha Norgga eiseválddiid. Mis lea ILO-konvešuvdna, masa sáhttit dorjet. Vaikko Norgga eiseválddit lohketge “ii goassege šat Áltá”, de jotket ain, earáláhkai. Jus dal eai dulvatge šat min jogaid, de huksejit ain bieggamilluid min guovlluide, álggahit ruvkkiid, huksejit geainnuid. Lea ain olu bargu, vai eiseválddit duođaid dohkkehivčče min vuoigatvuođaid.

Lea ain de dálkkáska, lea dehálaš muitit maid min váhnemat, ednot, siesát, áhkut ja ádját dahke. Sii huksejedje nana vuođđogeađggi Savvonis ja Stuorradikki olggobealde. Vuođđogeađgi lea nu nanus, ahte lea láhčán buori dili joatkit min servodaga huksemiin. Nu lea stobu huksemisge, vuođus álgit ja loahpas beassá gáhtu dearpat. Ovtta beaivvi miige joavdat gáhtu rádjái. Mađi buorebut mii ovttasbargat, dađi johtileappot miige joavdat gáhtu rádjái.

Sávan mii nuorabat ain muitit iežamet rikkes, dehálaš, váivves ja buori historjjá. Anne surgadis dáhpáhusat addet midjiide fámuid ja dáhtu bargat ain sámi álbmoga ovddas. Buorre vahkkoloahppa!

Emneord: