Saernie

Oktegimse siebriedahke faahketji jorkese daelie

Varke akte abpe orre veartene rïhpese Kalaallit Nunaatisnie Kruanalaantesne. Gaajhkh smaave voenh gamtebaantem åadtjoeh daelie, jïh dïhte digitaale veartene ståapoen sïjse jåhta dejtie ellen jeanatjommesidie. Daate maahta dovne nuhteligs men aaj haestiedihks årrodh kalaallisut-gïelese Kruanalaantesne.

–Mijjieh buektiehtibie saemien gïelem nænnoestehtedh digitaale veartenisnie

Saemiedigkie sæjhta saemien nænnoestehtedh digitaale veartenisnie. Dïhte åehpies gïelebarkije jïh gïeleïedtjeladtje Ánne Márjá Guttorm Graven jïh teknologeles gïelebyjrese Romsesne aktem tjarke veanhtoem utnieh saemien gïele aktem båetijem aejkiem åtna dennie digitaale veartenisnie.

Tjïelke lahkoe

Verkebe goh 10 jaepieh Rørosrein akte dejstie saemien sïeltijste Saepmesne sjïdteme mejnie hijvenlaakan gåarede.Sïelte lea gille jaepine læssanamme 2 jaepiebarkojste 2 jaepiebarkojde jïh iktesth orre jïh gieltegs dorjesh evtedeminie.

Voeresh veeljemelæstojne jïh voeresepolitihke veeljemeprogrammine

Politihkeles krirrieh jïh læstoeh jïjtjemse ryöjredieh daan tjaktjen tjïelte- jïh fylhkendigkieveeljemasse. Gosse daejrebe ahkedh jienebh voeresh siebriedahkesne sjædta, dellie tjoeperdihks joekoen vaenie båarasåbpoe tjirkijh leah nammoehtamme jearsoes sijjine veeljemelæstojne, Saemiedigkien voereseraerie veanhta
Åarjelsaemien toelhke sjïdteme

–Joekoen luste jïh gijhteles ööhpehtimmie

Daan daelvien vïjhte almetjh åarjelsaemien toelhkeööhpehtimmiem vaalteme. Ööhpehtimmie aajkojne åtna buerebe toelhkedïenestem buektiehtidh byögkelesvoeten jïh åarjelsaemien saamastalliji gaskem.
–Gegkeste buerebe sjædta orre latjkojne

- Nåake tsiehkieh noere båatsoeburride

Tjåetskemesmearhka klaeriem åådtje biejjeste, pleentesåvva bovtsi voejngenassine. Gaskoeh krievvesne akte 18 jaepien båeries nïejte tjåådtje, rööpses vaarjoejgujmie. Hævvi lij byöreme skuvlesne årrodh, men daan biejjien aehtjebe viehkiem daarpesji giedtesne. Seammalaakan gellide noeride båatsosne, dah tjuerieh dovne ööhpehtimmiem vaeltedh jïh dejstie båarasåbpoe almetjijstie lïeredh. Akte haesteme men aaj akte kvaliteetemïerhke.

–Daelie hov tïjje båateme mijjieh aelkebe sinsitniem guarkedh

–Aellieh bealjesidie tsaekieh gusnie toelhkestimmiem govlh, men goltelh sijjeste doh ovmessie saemien gïelh. Ih toelhkestimmiem daarpesjh jis eensilaakan goltelh. Ånnetji ånnetji sïjhth guarkedh. Daelie tïjje båateme mijjieh sinsitniem guarkebe, saaht maam gïelide naaken soptseste.

–Mijjese faamoem vadta jåerhkedh

Eevre dïeves Saemien gïelekonferansesne lij eevre dïeves. Saemieh dubpede daebpede lin tjåanghkenamme Romsesne. Destie saemiedigkiepresidente Ailo Keskitalon gïelevaajmoe aavone sjædta.

Voestes statuvem saemien gujneste noelehte goevten 6. b. Vaapstesne

Goevten 6.b. edtja dom voestes statuvem Elsa Laula Renbergeste noelehtidh, mij öörnedæjjaj mietie raaktan dïhte voestes statuve sjædta aktede saemien gujneste Saepmesne. Dïhte stoerre heannadimmie sjugniehtåvva Vaapstesne jïh Saemiedigkien stoerretjåanghkoen åvtehke Tom Sottinen edtja statuvem noelehtidh. Aaj gellie jeatjah mïerhkesjimmieh abpe åarjelsaemien dajvesne saemiej åålmegebiejjien.

Dellie maa akte vihth saemien filmefestivaale

Daej biejjiej aalkeme orre filmefestivaalem Rørosesne soejkesjidh. Festivaale eajhnadåvva saemien filmefestivaaline sjïdtedh, jïh datne maahtah meatan årrodh nommem dïsse vedtedh.

NSR sov barkoem nænnoestahta åarjelsaemien dajvesne

NSR sov barkoem nænnoestahta åarjelsaemien dajvesne aktine lissie voenges siebrine. Dïhte orre voenges siebrie Guevteli saemieh sæjhta barkedh åarjelsaemien gïelem gorredidh jïh vielie fokusem bïejedh haestiemidie reaktajgujmie mejtie åarjelsaemien dajvine åtna.

Saemiedigkieraerie råajvarimmieh dåårje buerebe healsoedïenesjidie saemide

Saemiedigkieraerie lea dåarjoem vadteme tjåanghkan 1,7 millijovnh kråvnine ovmessie healsoe- jïh sosijaaleprosjektide. Dåarjoe vadtasovveme akten orre SAMINOR-goerehtæmman, saemien maanavaarjelimmievearman, healsoegaavnedimmide saemien voeresidie jïh saemien teekstese jïh soptsese vaajmoeaelkiejidie.

Jåvlemaarhna Rørosesne 10 jaepieh

Maarhna Rørosesne goevten lea gellie jaepieh akte dejstie Trööndelagen maarhnijste gusnie jeenjemes almetjh minnieh. Luhkie jaepieh mænngan jåvlemaarhna lea aalkeme seamma lyjhkedihks sjïdtedh.

Snåase 10 jaepieh goh reeremetjïelte

Daelie bijjelen 10 jaepieh mænngan Snåase reeremetjïeltine sjïdti. Jeenjemasth dovne saemien byjrese jïh tjïelten reereme madtjeles dejnie barkojne mij lea dorjesovveme, men eah leah annje måalese båateme.

Kultuvregoerkese vihkeles healsoesuerkesne

Båehtjierdimmiem healsoebarkijijstie åadtjodh mah daajroem saemien kultuvren bïjre utnieh lea akte stoerre aevhkie saemien skïemtjijidie. Kultuvregoerkese lea daamtaj vihkielåbpoe gïeleste. Dam psykologespesialiste Elisabet Gerhardsen jeahta Saemien nasjonaale maahtoedïenesjisnie – psykiske healsoevaarjelimmie jïh geeruvevoete, SANKS.

Eah åejvieladtjide leajhtedh

Mearan årrojh Nöörjesne sïejhmemes åejvieladtjide tjarke leajhtadieh, akte dotkemereektehtse vuesehte båatsoealmetjh åarjelsaemien dajvine eah politihkeridie jïh staatese dan jïjnjem jaehkieh. Mubpien våhkoen barkoe aalka båatsoelaakem gïehtjedidh gusnie akte dejstie laavenjassijste sjædta jarkelimmieh raeriestidh mah maehtieh leajhtadimmiem åejvieladtjide lissiehtidh.

Pages