Saernie

Saemiedigkieraerie råajvarimmieh dåårje buerebe healsoedïenesjidie saemide

Saemiedigkieraerie lea dåarjoem vadteme tjåanghkan 1,7 millijovnh kråvnine ovmessie healsoe- jïh sosijaaleprosjektide. Dåarjoe vadtasovveme akten orre SAMINOR-goerehtæmman, saemien maanavaarjelimmievearman, healsoegaavnedimmide saemien voeresidie jïh saemien teekstese jïh soptsese vaajmoeaelkiejidie.

Jåvlemaarhna Rørosesne 10 jaepieh

Maarhna Rørosesne goevten lea gellie jaepieh akte dejstie Trööndelagen maarhnijste gusnie jeenjemes almetjh minnieh. Luhkie jaepieh mænngan jåvlemaarhna lea aalkeme seamma lyjhkedihks sjïdtedh.

Snåase 10 jaepieh goh reeremetjïelte

Daelie bijjelen 10 jaepieh mænngan Snåase reeremetjïeltine sjïdti. Jeenjemasth dovne saemien byjrese jïh tjïelten reereme madtjeles dejnie barkojne mij lea dorjesovveme, men eah leah annje måalese båateme.

Kultuvregoerkese vihkeles healsoesuerkesne

Båehtjierdimmiem healsoebarkijijstie åadtjodh mah daajroem saemien kultuvren bïjre utnieh lea akte stoerre aevhkie saemien skïemtjijidie. Kultuvregoerkese lea daamtaj vihkielåbpoe gïeleste. Dam psykologespesialiste Elisabet Gerhardsen jeahta Saemien nasjonaale maahtoedïenesjisnie – psykiske healsoevaarjelimmie jïh geeruvevoete, SANKS.

Eah åejvieladtjide leajhtedh

Mearan årrojh Nöörjesne sïejhmemes åejvieladtjide tjarke leajhtadieh, akte dotkemereektehtse vuesehte båatsoealmetjh åarjelsaemien dajvine eah politihkeridie jïh staatese dan jïjnjem jaehkieh. Mubpien våhkoen barkoe aalka båatsoelaakem gïehtjedidh gusnie akte dejstie laavenjassijste sjædta jarkelimmieh raeriestidh mah maehtieh leajhtadimmiem åejvieladtjide lissiehtidh.

Årrode meatan gïelelutnjemisnie!

Gïelepolitihke tjuara seamma otnjegisnie giesedh, mejtie politihke dejnie saemien gïelebyjresinie sjugniehtåvva jallh voenges, regijonaale, nasjonaale jallh gaskenasjonaale institusjovnine. Aktine ellies jïh akteraeresne gïelepolitihkine, gusnie nasjonaale, regionaale jïh tjïelten åejvieladtjh jïh aktöörh vïehkesjedtieh, edtjebe sjïehteladtedh guktie saemien gïelh leah iemie, siebriedahkeguedtije jïh jielije gïelh siebriedahkesne. Daate lea visjovne Saemiedigkieraerien strategijine saemien gïelide – Gïelelutnjeme.

– Ij leah eajtohte ajve akte learoehkinie

Ajve akte almetje mij åarjelsaemien soptseste lohkehtæjjaööhpehtimmiem vaalta aktine stipendine 1 millijovnh kråvnine. Ij leah eajtohte, Noerhte Universiteete jeahta, jalhts jienebh vienhtieh dah buerebh lin byöreme vierhtide nuhtjedh misse akt jeatjah goh sïejhme lohkehtæjjaööhpehtimmie.

Vierhtieh fååtesieh

Rektovre Gunvor Guttorm Saemien jïlleskuvlene Guovdageaidnusne aajhpehtsvoetem guarkoe studenti gaskem åarjelsaemien gïelen sisnjelen.

–Ij gåaredh åarjelsaemien ööhpehtimmiem vaeltedh

Aarebi gïelekonsulente Snåasen tjïeltesne, Sara Marja Magga meala ööhpehtimmiegeajnoe åarjelsaemien gïelesne lea fer geerve jïh guhkie. Dïhte gegkeste varke nuepie sjædta aktem iktemierien ööhpehtimmiem vaeltedh elliestïjjen.

– Nåhkehtidie vædtsoesvoetem nyjsenæjjaj jïh nïejti vööste

– Daelie nuekie. Ibie goh maehtieh jååhkesjidh akte nyjsenæjja vïjhte saemien nyjsenæjjijste seksuelle vædtsoesvoetem dååjroeh. Baektjede soptsesidie govledh dejtie saemien nyjsenæjjide mah leah meedijesne orreme, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.

Åarjel-Amerijhkem hiejhti åarjelsaemien gaavhtan

Akten biejjien 90-låhkoen galhkuvisnie Anita Dunfjeld Aagård Equadoresne tjahkesjeminie. Dïhte Åarjel-Amerijhkesne mïnneme spaanske gïelem lïeredh, men mij akt eevre jeatjah måjhteli. Dïhte måjhteli satne tjuara væjkalåbpoe åarjelsaemien gïelesne sjïdtedh, guktie vuelkemeveaskoem tsagka jïh bååstede Nöörjese vualka.

Voestes saemien båatsoelaake- moenehtse nammoehtamme

Mijjieh garmeres juktie dïhte ellen voestes saemien laakemoenehtse lea nammoehtamme daelie, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jïh NBR:n åvtehke Ellinor Marita Jåma jiehtieh.

Tjaebpies gærja åarjelsaemien duedtien bïjre

Akte eevre orre gærja åarjelsaemien duedtien bïjre lea aadtjen båateme. Tjaelijh gegkiestieh gærja sæjhta viehkiehtidh guktie kultuvren aerpievuekieh jåarhkasåvva orre boelvide.

Mujhtemevuasahtalleme Saemien Sijtesne

Heevehtimmieh daamtaj gellie mojhtesh gåaskoeh. Daej biejjiej 59 jaepieh mænngan doh voestes learohkh saemienskuvlese böötin Snåasesne 1968. Saemien Sijte lea dan sjïekenisnie aktem onne vuasahtallemem dorjeme gusnie guvvieh, biehkieh plaerijste jïh jeatjah aath skuvlen histovrijistie.
Dáhttot bisuhit sámi girjebussiid

Sijhtieh gærjabussen åvteste gæmhpodh

Jis Saemiedigkien nænnoestimmie tjoedtjeste dellie saemien gærjabussh sijhtieh tjöödtjestidh 2020. Daelie mahte 500 almetjh sijhtieh Saemiedigkien vööste gæmhpodh jïh viehkien bïjre birrieh saemien gærjabusside vaarjelidh.

Tjidtjebem Ella Holm Bull earohte

Ella Holm Bull lij dïhte voestes lohkehtæjja jïh mænngan aaj rektovre Åarjel-saemiej skuvlesne Snåasesne. Dïhte lij aaj akte vihkeles almetje saemiepolitihken sisnjelen jïh evtiedimmien gaavhtan åarjelsaemien gieleste. Daelie altese elkie Nils Oskar ”Næjla” Holm-Bull aktem vuasahtallemem rïhpestamme juktie tjidtjebem earoehtidh sov maanabaelien gåetesne Snåasesne

Pages