Magasijne

Oktegimse siebriedahke faahketji jorkese daelie

Varke akte abpe orre veartene rïhpese Kalaallit Nunaatisnie Kruanalaantesne. Gaajhkh smaave voenh gamtebaantem åadtjoeh daelie, jïh dïhte digitaale veartene ståapoen sïjse jåhta dejtie ellen jeanatjommesidie. Daate maahta dovne nuhteligs men aaj haestiedihks årrodh kalaallisut-gïelese Kruanalaantesne.

–Mijjieh buektiehtibie saemien gïelem nænnoestehtedh digitaale veartenisnie

Saemiedigkie sæjhta saemien nænnoestehtedh digitaale veartenisnie. Dïhte åehpies gïelebarkije jïh gïeleïedtjeladtje Ánne Márjá Guttorm Graven jïh teknologeles gïelebyjrese Romsesne aktem tjarke veanhtoem utnieh saemien gïele aktem båetijem aejkiem åtna dennie digitaale veartenisnie.

Tjïelke lahkoe

Verkebe goh 10 jaepieh Rørosrein akte dejstie saemien sïeltijste Saepmesne sjïdteme mejnie hijvenlaakan gåarede.Sïelte lea gille jaepine læssanamme 2 jaepiebarkojste 2 jaepiebarkojde jïh iktesth orre jïh gieltegs dorjesh evtedeminie.
Åarjelsaemien toelhke sjïdteme

–Joekoen luste jïh gijhteles ööhpehtimmie

Daan daelvien vïjhte almetjh åarjelsaemien toelhkeööhpehtimmiem vaalteme. Ööhpehtimmie aajkojne åtna buerebe toelhkedïenestem buektiehtidh byögkelesvoeten jïh åarjelsaemien saamastalliji gaskem.
–Gegkeste buerebe sjædta orre latjkojne

- Nåake tsiehkieh noere båatsoeburride

Tjåetskemesmearhka klaeriem åådtje biejjeste, pleentesåvva bovtsi voejngenassine. Gaskoeh krievvesne akte 18 jaepien båeries nïejte tjåådtje, rööpses vaarjoejgujmie. Hævvi lij byöreme skuvlesne årrodh, men daan biejjien aehtjebe viehkiem daarpesji giedtesne. Seammalaakan gellide noeride båatsosne, dah tjuerieh dovne ööhpehtimmiem vaeltedh jïh dejstie båarasåbpoe almetjijstie lïeredh. Akte haesteme men aaj akte kvaliteetemïerhke.

–Daelie hov tïjje båateme mijjieh aelkebe sinsitniem guarkedh

–Aellieh bealjesidie tsaekieh gusnie toelhkestimmiem govlh, men goltelh sijjeste doh ovmessie saemien gïelh. Ih toelhkestimmiem daarpesjh jis eensilaakan goltelh. Ånnetji ånnetji sïjhth guarkedh. Daelie tïjje båateme mijjieh sinsitniem guarkebe, saaht maam gïelide naaken soptseste.

–Mijjese faamoem vadta jåerhkedh

Eevre dïeves Saemien gïelekonferansesne lij eevre dïeves. Saemieh dubpede daebpede lin tjåanghkenamme Romsesne. Destie saemiedigkiepresidente Ailo Keskitalon gïelevaajmoe aavone sjædta.

Voestes statuvem saemien gujneste noelehte goevten 6. b. Vaapstesne

Goevten 6.b. edtja dom voestes statuvem Elsa Laula Renbergeste noelehtidh, mij öörnedæjjaj mietie raaktan dïhte voestes statuve sjædta aktede saemien gujneste Saepmesne. Dïhte stoerre heannadimmie sjugniehtåvva Vaapstesne jïh Saemiedigkien stoerretjåanghkoen åvtehke Tom Sottinen edtja statuvem noelehtidh. Aaj gellie jeatjah mïerhkesjimmieh abpe åarjelsaemien dajvesne saemiej åålmegebiejjien.

Dellie maa akte vihth saemien filmefestivaale

Daej biejjiej aalkeme orre filmefestivaalem Rørosesne soejkesjidh. Festivaale eajhnadåvva saemien filmefestivaaline sjïdtedh, jïh datne maahtah meatan årrodh nommem dïsse vedtedh.

Jåvlemaarhna Rørosesne 10 jaepieh

Maarhna Rørosesne goevten lea gellie jaepieh akte dejstie Trööndelagen maarhnijste gusnie jeenjemes almetjh minnieh. Luhkie jaepieh mænngan jåvlemaarhna lea aalkeme seamma lyjhkedihks sjïdtedh.

Snåase 10 jaepieh goh reeremetjïelte

Daelie bijjelen 10 jaepieh mænngan Snåase reeremetjïeltine sjïdti. Jeenjemasth dovne saemien byjrese jïh tjïelten reereme madtjeles dejnie barkojne mij lea dorjesovveme, men eah leah annje måalese båateme.

Åarjel-Amerijhkem hiejhti åarjelsaemien gaavhtan

Akten biejjien 90-låhkoen galhkuvisnie Anita Dunfjeld Aagård Equadoresne tjahkesjeminie. Dïhte Åarjel-Amerijhkesne mïnneme spaanske gïelem lïeredh, men mij akt eevre jeatjah måjhteli. Dïhte måjhteli satne tjuara væjkalåbpoe åarjelsaemien gïelesne sjïdtedh, guktie vuelkemeveaskoem tsagka jïh bååstede Nöörjese vualka.

Mujhtemevuasahtalleme Saemien Sijtesne

Heevehtimmieh daamtaj gellie mojhtesh gåaskoeh. Daej biejjiej 59 jaepieh mænngan doh voestes learohkh saemienskuvlese böötin Snåasesne 1968. Saemien Sijte lea dan sjïekenisnie aktem onne vuasahtallemem dorjeme gusnie guvvieh, biehkieh plaerijste jïh jeatjah aath skuvlen histovrijistie.

Tjidtjebem Ella Holm Bull earohte

Ella Holm Bull lij dïhte voestes lohkehtæjja jïh mænngan aaj rektovre Åarjel-saemiej skuvlesne Snåasesne. Dïhte lij aaj akte vihkeles almetje saemiepolitihken sisnjelen jïh evtiedimmien gaavhtan åarjelsaemien gieleste. Daelie altese elkie Nils Oskar ”Næjla” Holm-Bull aktem vuasahtallemem rïhpestamme juktie tjidtjebem earoehtidh sov maanabaelien gåetesne Snåasesne

Stoerre heevehtimmie Åarjel-saemiej skuvlesne

Daan jaepien 50 jaepieh mænngan doh voestes learohkh Åarjel-saemiej skuvlesne eelkin. Dan mænngan vielie goh 250 maanah learohkh dennie skuvlesne orreme. Dam tjoeri hævvi heevehtidh jïh minngemes våhkoen dellie aarebi, daaletje jïh jeatjebh åadtjoejin såemies åajvoeh biejjieh dååjredh öörnedimmiejgujmie fierhten smaahkese.

SÁMi Ođasmagasiidna orre hammosne

Tïjjen åvtese sïjhth aktem jeatjahlaakan magasijnem åadtjodh, jïh mijjieh gegkiestibie datne mijjen orre vihties boelhkem lyjhkh gusnie åadtjoeh reportasjem lohkedh saemien aerpievuekiej bïjre, seamma tïjjen goh nuepiem åadtjoeh gaskem jeatjah saemien beapmoejurjiehtimmien jallh duedtien bïjre lïeredh.

Pages