Magasijne

Jåvlemaarhna Rørosesne 10 jaepieh

Maarhna Rørosesne goevten lea gellie jaepieh akte dejstie Trööndelagen maarhnijste gusnie jeenjemes almetjh minnieh. Luhkie jaepieh mænngan jåvlemaarhna lea aalkeme seamma lyjhkedihks sjïdtedh.

Snåase 10 jaepieh goh reeremetjïelte

Daelie bijjelen 10 jaepieh mænngan Snåase reeremetjïeltine sjïdti. Jeenjemasth dovne saemien byjrese jïh tjïelten reereme madtjeles dejnie barkojne mij lea dorjesovveme, men eah leah annje måalese båateme.

Åarjel-Amerijhkem hiejhti åarjelsaemien gaavhtan

Akten biejjien 90-låhkoen galhkuvisnie Anita Dunfjeld Aagård Equadoresne tjahkesjeminie. Dïhte Åarjel-Amerijhkesne mïnneme spaanske gïelem lïeredh, men mij akt eevre jeatjah måjhteli. Dïhte måjhteli satne tjuara væjkalåbpoe åarjelsaemien gïelesne sjïdtedh, guktie vuelkemeveaskoem tsagka jïh bååstede Nöörjese vualka.

Mujhtemevuasahtalleme Saemien Sijtesne

Heevehtimmieh daamtaj gellie mojhtesh gåaskoeh. Daej biejjiej 59 jaepieh mænngan doh voestes learohkh saemienskuvlese böötin Snåasesne 1968. Saemien Sijte lea dan sjïekenisnie aktem onne vuasahtallemem dorjeme gusnie guvvieh, biehkieh plaerijste jïh jeatjah aath skuvlen histovrijistie.

Tjidtjebem Ella Holm Bull earohte

Ella Holm Bull lij dïhte voestes lohkehtæjja jïh mænngan aaj rektovre Åarjel-saemiej skuvlesne Snåasesne. Dïhte lij aaj akte vihkeles almetje saemiepolitihken sisnjelen jïh evtiedimmien gaavhtan åarjelsaemien gieleste. Daelie altese elkie Nils Oskar ”Næjla” Holm-Bull aktem vuasahtallemem rïhpestamme juktie tjidtjebem earoehtidh sov maanabaelien gåetesne Snåasesne

Stoerre heevehtimmie Åarjel-saemiej skuvlesne

Daan jaepien 50 jaepieh mænngan doh voestes learohkh Åarjel-saemiej skuvlesne eelkin. Dan mænngan vielie goh 250 maanah learohkh dennie skuvlesne orreme. Dam tjoeri hævvi heevehtidh jïh minngemes våhkoen dellie aarebi, daaletje jïh jeatjebh åadtjoejin såemies åajvoeh biejjieh dååjredh öörnedimmiejgujmie fierhten smaahkese.

SÁMi Ođasmagasiidna orre hammosne

Tïjjen åvtese sïjhth aktem jeatjahlaakan magasijnem åadtjodh, jïh mijjieh gegkiestibie datne mijjen orre vihties boelhkem lyjhkh gusnie åadtjoeh reportasjem lohkedh saemien aerpievuekiej bïjre, seamma tïjjen goh nuepiem åadtjoeh gaskem jeatjah saemien beapmoejurjiehtimmien jallh duedtien bïjre lïeredh.

Sjïdtije deadtove båatsoen dajvide

Abpe Saepmesne deadtove sjïdteminie båatsoen dajvide. Saemiedigkie jeahta båatsoesaemieh edtjieh slyöhpedh oktegh tjåadtjodh jis veeljieh aamhtesidie reaktese vaeltedh.

Ij daejrieh mejtie gåess’akt maahta bovtsigujmie aelkedh

Dïhte båatsoefuelhkesne byjjenamme, lohkehtæjjine åarjelsaemien gïelesne barka jïh gegkeste satne maahta fuelhkien krievvine jåerhkedh akten biejjien. Maja Krihke Jåma hov tjïelkelaakan daajra maam sæjhta, men vïerremesistie bælla.

6000 jaepien båeries bovtse læhkoem dorje

Såemies mïjlh Snåasen ålkolen Bølabua gååvnese. Akte onne prïhtjhgåetie jïh bovre mejtie iedtielahtjh bigkin mahte 50 jaepiej juassah. Goske naan gille aski juassah privaate aajhterh båvvam eekin, daelie Saemien Sijte aajhterinie sjïdteme. Dah gegkiestieh dej gïehtelimmie båvveste sæjhta dejtie lïhkes spaenjietjaalegidie enn fryöjstehkåbpoe darjodh guesside.

Aelhkebe ”tjaangemeleahpam” saemielåhkose kreava

Doh krïevenassh juktie jïjtjemse saemielåhkoen sïjse tjaeledh leah ååpsen striengkies daan biejjien. Båatsoealmetje jïh Barkijekrirrien saemiedigkietjirkije John Kappfjell dam meala. Daelie Saemiedigkiem haasta vielie feerhmeles sjïdtedh.

Sæjhta psykiatrijem ov-vaarege darjodh duedtine

Psykiatrije lea ïskeres jeenjesidie. Terapeute Hanne Svinsås Magga sæjhta maam akt dejnie darjodh. Dan åvteste SANKS:n oksh ræhpas lokaaline Rørosesne mejtie satne jïh laavenjostoeguejmie Syjuntaen leah gåaromeståapose jeatjahtahteme. Ulmie lea SANKS edtja gaavnedimmiesijjine sjïdtedh gaajhkesidie.

Dïhte tyske jïh dåakteregraadem vaalta åarjelsaemien gïelesne

Daej biejjiej akte noere tyske gïeledotkije bïjre jarkan feeleminie Saepmien åarjelraedtesne. Altese ulmie lea åarjelsaemien gïelem vihtiestidh jïh buerkiestidh. Daelie 70 jaepieh mænngan naaken aktem seammaplïeres prosjektem tjïrrehti.

Saemien vætnoem vihteste fotoguvviej tjïrrh

Saemien vætnoe akte vihkeles kultuvreguedtije jeenjesidie. Såemies lea vætnojne gïehtelamme abpe jieledem, mubpieh aadtjen aalkeme. Daelie såemies dejstie lea vihtiestamme fotoguvviej tjïrrh.

Åarjelsaemien åvteste barkeme abpe jieledem

Sakka Nejne lea stoerre bielieh sov jieliedistie nuhtjeme åarjelsaemien eevtjedh. Gosse dejnie eelki goh noere, dellie gïele lij jaemieminie. Daelie aavodeminie ihke ahkedh jienebh åarjelsaemien soptsestieh, men veanhta annje guhkiem aajmojne åvtelen maahta tjåadtjoehtidh gïele lea bïerkenamme.

–Daarosth saemiengïelesne

Gründere jïh båatsoesaemie Unni M. Fjellheim tuhtjie vihkeles saemien gïele jïh kultuvre tjuerieh vielie våajnoes sjïdtedh nöörjen siebriedahkesne. Dan åvteste dïhte haasta jienebh saemien baakoeh jïh dïejvesh åtnasuvvieh nöörjen ektiedimmesne.

Pages