Kultuvre

Saemiedigkieraerie råajvarimmieh dåårje buerebe healsoedïenesjidie saemide

Saemiedigkieraerie lea dåarjoem vadteme tjåanghkan 1,7 millijovnh kråvnine ovmessie healsoe- jïh sosijaaleprosjektide. Dåarjoe vadtasovveme akten orre SAMINOR-goerehtæmman, saemien maanavaarjelimmievearman, healsoegaavnedimmide saemien voeresidie jïh saemien teekstese jïh soptsese vaajmoeaelkiejidie.

Jåvlemaarhna Rørosesne 10 jaepieh

Maarhna Rørosesne goevten lea gellie jaepieh akte dejstie Trööndelagen maarhnijste gusnie jeenjemes almetjh minnieh. Luhkie jaepieh mænngan jåvlemaarhna lea aalkeme seamma lyjhkedihks sjïdtedh.

Snåase 10 jaepieh goh reeremetjïelte

Daelie bijjelen 10 jaepieh mænngan Snåase reeremetjïeltine sjïdti. Jeenjemasth dovne saemien byjrese jïh tjïelten reereme madtjeles dejnie barkojne mij lea dorjesovveme, men eah leah annje måalese båateme.

Årrode meatan gïelelutnjemisnie!

Gïelepolitihke tjuara seamma otnjegisnie giesedh, mejtie politihke dejnie saemien gïelebyjresinie sjugniehtåvva jallh voenges, regijonaale, nasjonaale jallh gaskenasjonaale institusjovnine. Aktine ellies jïh akteraeresne gïelepolitihkine, gusnie nasjonaale, regionaale jïh tjïelten åejvieladtjh jïh aktöörh vïehkesjedtieh, edtjebe sjïehteladtedh guktie saemien gïelh leah iemie, siebriedahkeguedtije jïh jielije gïelh siebriedahkesne. Daate lea visjovne Saemiedigkieraerien strategijine saemien gïelide – Gïelelutnjeme.

– Ij leah eajtohte ajve akte learoehkinie

Ajve akte almetje mij åarjelsaemien soptseste lohkehtæjjaööhpehtimmiem vaalta aktine stipendine 1 millijovnh kråvnine. Ij leah eajtohte, Noerhte Universiteete jeahta, jalhts jienebh vienhtieh dah buerebh lin byöreme vierhtide nuhtjedh misse akt jeatjah goh sïejhme lohkehtæjjaööhpehtimmie.

Vierhtieh fååtesieh

Rektovre Gunvor Guttorm Saemien jïlleskuvlene Guovdageaidnusne aajhpehtsvoetem guarkoe studenti gaskem åarjelsaemien gïelen sisnjelen.

Åarjel-Amerijhkem hiejhti åarjelsaemien gaavhtan

Akten biejjien 90-låhkoen galhkuvisnie Anita Dunfjeld Aagård Equadoresne tjahkesjeminie. Dïhte Åarjel-Amerijhkesne mïnneme spaanske gïelem lïeredh, men mij akt eevre jeatjah måjhteli. Dïhte måjhteli satne tjuara væjkalåbpoe åarjelsaemien gïelesne sjïdtedh, guktie vuelkemeveaskoem tsagka jïh bååstede Nöörjese vualka.

Tjaebpies gærja åarjelsaemien duedtien bïjre

Akte eevre orre gærja åarjelsaemien duedtien bïjre lea aadtjen båateme. Tjaelijh gegkiestieh gærja sæjhta viehkiehtidh guktie kultuvren aerpievuekieh jåarhkasåvva orre boelvide.

Mujhtemevuasahtalleme Saemien Sijtesne

Heevehtimmieh daamtaj gellie mojhtesh gåaskoeh. Daej biejjiej 59 jaepieh mænngan doh voestes learohkh saemienskuvlese böötin Snåasesne 1968. Saemien Sijte lea dan sjïekenisnie aktem onne vuasahtallemem dorjeme gusnie guvvieh, biehkieh plaerijste jïh jeatjah aath skuvlen histovrijistie.

Tjidtjebem Ella Holm Bull earohte

Ella Holm Bull lij dïhte voestes lohkehtæjja jïh mænngan aaj rektovre Åarjel-saemiej skuvlesne Snåasesne. Dïhte lij aaj akte vihkeles almetje saemiepolitihken sisnjelen jïh evtiedimmien gaavhtan åarjelsaemien gieleste. Daelie altese elkie Nils Oskar ”Næjla” Holm-Bull aktem vuasahtallemem rïhpestamme juktie tjidtjebem earoehtidh sov maanabaelien gåetesne Snåasesne

SÁMi Ođasmagasiidna orre hammosne

Tïjjen åvtese sïjhth aktem jeatjahlaakan magasijnem åadtjodh, jïh mijjieh gegkiestibie datne mijjen orre vihties boelhkem lyjhkh gusnie åadtjoeh reportasjem lohkedh saemien aerpievuekiej bïjre, seamma tïjjen goh nuepiem åadtjoeh gaskem jeatjah saemien beapmoejurjiehtimmien jallh duedtien bïjre lïeredh.

Eah sïjhth gapta-joptsh utnedh

Mah reaktoe vuevjieh åarjelsaemien gaptide biejedh? Mah reaktoe åarjelsaemien tjaalehtjimmiem ditneste veaskojne nuhtjedh jis gaptaguedtije lea Finnmaarhkeste? Aajkoe gaptine, mij identiteetem jïh sijjem vuesehte gubpede almetje båata, lea gaarveneminie, duedtiemaehtehtjh vienhtieh.

Sjïdtije deadtove båatsoen dajvide

Abpe Saepmesne deadtove sjïdteminie båatsoen dajvide. Saemiedigkie jeahta båatsoesaemieh edtjieh slyöhpedh oktegh tjåadtjodh jis veeljieh aamhtesidie reaktese vaeltedh.

Ij daejrieh mejtie gåess’akt maahta bovtsigujmie aelkedh

Dïhte båatsoefuelhkesne byjjenamme, lohkehtæjjine åarjelsaemien gïelesne barka jïh gegkeste satne maahta fuelhkien krievvine jåerhkedh akten biejjien. Maja Krihke Jåma hov tjïelkelaakan daajra maam sæjhta, men vïerremesistie bælla.

6000 jaepien båeries bovtse læhkoem dorje

Såemies mïjlh Snåasen ålkolen Bølabua gååvnese. Akte onne prïhtjhgåetie jïh bovre mejtie iedtielahtjh bigkin mahte 50 jaepiej juassah. Goske naan gille aski juassah privaate aajhterh båvvam eekin, daelie Saemien Sijte aajhterinie sjïdteme. Dah gegkiestieh dej gïehtelimmie båvveste sæjhta dejtie lïhkes spaenjietjaalegidie enn fryöjstehkåbpoe darjodh guesside.

Aelhkebe ”tjaangemeleahpam” saemielåhkose kreava

Doh krïevenassh juktie jïjtjemse saemielåhkoen sïjse tjaeledh leah ååpsen striengkies daan biejjien. Båatsoealmetje jïh Barkijekrirrien saemiedigkietjirkije John Kappfjell dam meala. Daelie Saemiedigkiem haasta vielie feerhmeles sjïdtedh.

Pages