Kultuvre

Gïengeles tjarna noere saemiej psykiske healsoen sïjse

Ole-Henrik Bjørkmo Lifjell, åvtehke prosjektekoordinatovre siebresne Mental Helse Ungdomlea noeri saemiej psykiske healsoem goerehtalleminie. Dïhte ulmine åtna statistihkide vaeniedidh mah leah aemieluesemen, asven jïh psykiske vaejviej bïjre. Mijjieh dejnie soptsestamme.
Åarjel Saepmie Saemien Grand Prixem vitni

–Akte joekoen sjollehke domtese

Påaskeiehkeden joekoen stoerre håatjeme sjïdti gosse Saara Hermansson Västerbottenistie, Sveerjen åarjelsaemien dajve, daan jaepien Saemien Grand Prixem vitni.

Gejhkie meelemebearkoe

SÁMi Ođasmagasiidna gellie ovmessie reportasjh saemien aerpievuekien jieliedistie dorje. Daan aejkien libie Berit Marie E. Eiran luvnie mïnneme, båatsoeburrie jïh saemiedigkieraerie, jïh dïhte vyljehkelaakan sov daajroeh beapmoen bijre lïerehte. Daelie bearkoem gajhkesjeminie maam ij sïejhmemes maehtieh gajhkesjidh. Dïhte njaaregem jïh boerkem meelie jïh mænngan dam gajhkesje. Dåeredh amma gejhkiebearkoem åadtjodh gööktine våhkojne.

Oktegimse siebriedahke faahketji jorkese daelie

Varke akte abpe orre veartene rïhpese Kalaallit Nunaatisnie Kruanalaantesne. Gaajhkh smaave voenh gamtebaantem åadtjoeh daelie, jïh dïhte digitaale veartene ståapoen sïjse jåhta dejtie ellen jeanatjommesidie. Daate maahta dovne nuhteligs men aaj haestiedihks årrodh kalaallisut-gïelese Kruanalaantesne.

–Mijjieh buektiehtibie saemien gïelem nænnoestehtedh digitaale veartenisnie

Saemiedigkie sæjhta saemien nænnoestehtedh digitaale veartenisnie. Dïhte åehpies gïelebarkije jïh gïeleïedtjeladtje Ánne Márjá Guttorm Graven jïh teknologeles gïelebyjrese Romsesne aktem tjarke veanhtoem utnieh saemien gïele aktem båetijem aejkiem åtna dennie digitaale veartenisnie.

Tjïelke lahkoe

Verkebe goh 10 jaepieh Rørosrein akte dejstie saemien sïeltijste Saepmesne sjïdteme mejnie hijvenlaakan gåarede.Sïelte lea gille jaepine læssanamme 2 jaepiebarkojste 2 jaepiebarkojde jïh iktesth orre jïh gieltegs dorjesh evtedeminie.

Voeresh veeljemelæstojne jïh voeresepolitihke veeljemeprogrammine

Politihkeles krirrieh jïh læstoeh jïjtjemse ryöjredieh daan tjaktjen tjïelte- jïh fylhkendigkieveeljemasse. Gosse daejrebe ahkedh jienebh voeresh siebriedahkesne sjædta, dellie tjoeperdihks joekoen vaenie båarasåbpoe tjirkijh leah nammoehtamme jearsoes sijjine veeljemelæstojne, Saemiedigkien voereseraerie veanhta
Åarjelsaemien toelhke sjïdteme

–Joekoen luste jïh gijhteles ööhpehtimmie

Daan daelvien vïjhte almetjh åarjelsaemien toelhkeööhpehtimmiem vaalteme. Ööhpehtimmie aajkojne åtna buerebe toelhkedïenestem buektiehtidh byögkelesvoeten jïh åarjelsaemien saamastalliji gaskem.
–Gegkeste buerebe sjædta orre latjkojne

- Nåake tsiehkieh noere båatsoeburride

Tjåetskemesmearhka klaeriem åådtje biejjeste, pleentesåvva bovtsi voejngenassine. Gaskoeh krievvesne akte 18 jaepien båeries nïejte tjåådtje, rööpses vaarjoejgujmie. Hævvi lij byöreme skuvlesne årrodh, men daan biejjien aehtjebe viehkiem daarpesji giedtesne. Seammalaakan gellide noeride båatsosne, dah tjuerieh dovne ööhpehtimmiem vaeltedh jïh dejstie båarasåbpoe almetjijstie lïeredh. Akte haesteme men aaj akte kvaliteetemïerhke.

–Daelie hov tïjje båateme mijjieh aelkebe sinsitniem guarkedh

–Aellieh bealjesidie tsaekieh gusnie toelhkestimmiem govlh, men goltelh sijjeste doh ovmessie saemien gïelh. Ih toelhkestimmiem daarpesjh jis eensilaakan goltelh. Ånnetji ånnetji sïjhth guarkedh. Daelie tïjje båateme mijjieh sinsitniem guarkebe, saaht maam gïelide naaken soptseste.

–Mijjese faamoem vadta jåerhkedh

Eevre dïeves Saemien gïelekonferansesne lij eevre dïeves. Saemieh dubpede daebpede lin tjåanghkenamme Romsesne. Destie saemiedigkiepresidente Ailo Keskitalon gïelevaajmoe aavone sjædta.

Voestes statuvem saemien gujneste noelehte goevten 6. b. Vaapstesne

Goevten 6.b. edtja dom voestes statuvem Elsa Laula Renbergeste noelehtidh, mij öörnedæjjaj mietie raaktan dïhte voestes statuve sjædta aktede saemien gujneste Saepmesne. Dïhte stoerre heannadimmie sjugniehtåvva Vaapstesne jïh Saemiedigkien stoerretjåanghkoen åvtehke Tom Sottinen edtja statuvem noelehtidh. Aaj gellie jeatjah mïerhkesjimmieh abpe åarjelsaemien dajvesne saemiej åålmegebiejjien.

Dellie maa akte vihth saemien filmefestivaale

Daej biejjiej aalkeme orre filmefestivaalem Rørosesne soejkesjidh. Festivaale eajhnadåvva saemien filmefestivaaline sjïdtedh, jïh datne maahtah meatan årrodh nommem dïsse vedtedh.

NSR sov barkoem nænnoestahta åarjelsaemien dajvesne

NSR sov barkoem nænnoestahta åarjelsaemien dajvesne aktine lissie voenges siebrine. Dïhte orre voenges siebrie Guevteli saemieh sæjhta barkedh åarjelsaemien gïelem gorredidh jïh vielie fokusem bïejedh haestiemidie reaktajgujmie mejtie åarjelsaemien dajvine åtna.

Saemiedigkieraerie råajvarimmieh dåårje buerebe healsoedïenesjidie saemide

Saemiedigkieraerie lea dåarjoem vadteme tjåanghkan 1,7 millijovnh kråvnine ovmessie healsoe- jïh sosijaaleprosjektide. Dåarjoe vadtasovveme akten orre SAMINOR-goerehtæmman, saemien maanavaarjelimmievearman, healsoegaavnedimmide saemien voeresidie jïh saemien teekstese jïh soptsese vaajmoeaelkiejidie.

Jåvlemaarhna Rørosesne 10 jaepieh

Maarhna Rørosesne goevten lea gellie jaepieh akte dejstie Trööndelagen maarhnijste gusnie jeenjemes almetjh minnieh. Luhkie jaepieh mænngan jåvlemaarhna lea aalkeme seamma lyjhkedihks sjïdtedh.

Pages