Sijhtieh gærjabussen åvteste gæmhpodh

Jis Saemiedigkien nænnoestimmie tjoedtjeste dellie saemien gærjabussh sijhtieh tjöödtjestidh 2020. Daelie mahte 500 almetjh sijhtieh Saemiedigkien vööste gæmhpodh jïh viehkien bïjre birrieh saemien gærjabusside vaarjelidh.

Saemiedigkie nænnoesti dåarjoem gærjabusside nåhkehtidh, dan åvteste dah buerebh sijhtieh vielie vierhtieh nuhtjedh saemien lidteratuvrem darjodh. Daate ij leah hijvenlaakan dåastoehtamme jïh jeenjesh tuhtjieh nåake gosse sijhtieh aktem dan hijven faalenassem nåhkehtidh. Digkiedimmie lea baahke daej biejjiej sosijaale meedijinie.

– Daah gærjah lin meatan mannem hammoedidh, dah munnjien lastoem jïh væljoem vedtin saemien lïeredh goh geerve almetje jïh daah mannem hammoedin goh saemie. Daate lij dïhte aajnehke gaskese maam dejnie utnim dejnie mij lij saemien, daate lij mov skraejrie saemieskuvlesne aelkedh. NSR jeahta gærjabussesne vaenie saemien gærjah, men dah mah leah gïelem dasseme eah maehtieh saemien gærjah löönedh gosse eah saemien maehtieh, men ibie akt maehtieh saemien lïeredh jis ibie saemien gærjah utnieh. Dan åvteste busse vielie goh gærjah, dan åvteste tjoerebe gæmhpodh guktie dïhte guhkiebasse jeala, Facebookdåehkien åvtehke ”Bevar de samiske bokbussene”, Fransisca Kappfjell Herbst tjïelkeste, mij siejhmelaakan prosjekteåejvine barka daajroesåafosne Helgeland.

Aehtjebe satnem meatan veelti gærjabussese gosse lij onne gusnie saemien gærjah lööni jalhts idtji gïelem maehtieh. Daelie maahta daam faalenassem dassedh mij satnem identiteetine viehkiehti.

–Tjoerebe gærjabussen åvteste gæmhpodh jïh ij leah fer seenhte, Fransisca Kappfjell Herbst jeahta jïh birrie almetjh meatan årrodh aksjovnesne.

Tjuara almetjidie goltelidh


Saemiedigkieraerie, Mikkel Eskil Mikkelsen jeahta vihkeles orre lidteratuvrem prioriteradidh, men annje tïjje gååvnese hijven faalenassh gaavnedh åarjelsaemien jïh julevsaemien dajvide.

 


Saemiedigkieraerie, Mikkel Eskil Mikkelsen (NSR) lea akte dejstie mah lin daan nænnoestimmien duekesne. Daelie jeahta dah læjhkan jaepien 2020 raajan tjuerieh daerpiesvoetem gærjabussese vuarjasjidh, joekoen Åarjel-Saepmesne jïh Julev-Saepmesne.

– Jis öörnege gærjabussigujmie heajhtasåvva tjoerebe jeatjah raerieh almetjidie gaavnedh. Jeenjesh hov vuastalieh gærjabusse heajhtasåvva jïh mijjieh tjoerebe goltelidh maam dah jiehtieh. Dïhte mij lea vihkeles mijjese goerkelidh lea mijjieh sïjhtebe aktem stoerre bieliem jarkelidh dehtie dåarjoehtimmeste mij Saemiedigkesne dorjesåvva. Mijjieh aktem stuerebe digkiedimmiem sïjhtebe saemiedigkien lidteratuvrepolitihken bïjre jïh akte dejstie sïllijste maam mijjieh vïenhtebe lea vihkeles dåarjoehtidh lea lidteratuvrem sjugniedidh, dan åvteste mijjieh sïjhtebe gærjahællojde dievhtedh jienebi gærjajgujmie. Annje lea tïjje jïh mijjieh sïjhtebe hoksedh akte hijven öörnege sjædta mij aaj lea nåhtojne åarjel- jïh julevsaemien dajvesne gusnie gåhkoeh leah stoerre, Mikkelsen jeahta.

Vihkeles dajvide bïjre jarkan


Sigbjørn Dunfjeld, lohkehtæjja åarjelsaemien gïelesne Kråangken jåarhkeskuvlesne meala gærjabusse lea vihkeles åarjelsaemide jïh Saemiedigkiem birrie aamhtesisnie jarkedh.

Gærjabussen utniji gaskem doh jeanatjommesh leah båasaramme. Akte dejstie lea Sigbjørn Dunfjeld, lohkehtæjja åarjelsaemien gïelesne Kråangken jåarhkeskuvlesne. Dan mïelen mietie gærjabusse vihkeles, jïh væjkele orre saemien gærjah jïh lidteratuvrem gaavnedh saemien tsiehkiej bïjre.

– Tuhtjem daate akte nåake åssjalommese dan åvteste gærjabusse lea sov sijjiem gaavneme åarjelsaemien siebriedahkesne. Jis dïhte heajhtasåvva dellie eerjebe ånnetji dehtie viermeste maam mijjieh sjugniedamme. Dïhte funksjovne maam busse åtna goh akte lissie dåarjoe gærjagåeteste, åarjelsaemien lidteratuvrine almetjidie dajvine bïjre jarkan, lea akte joekoen vyörtegs vierhtie mïsse ij edtjh pruskiehtidh. Manne argumentasjovnem guarkam gosse jiehtieh dah sijhtieh vierhtide nuhtjedh vielie saemien lidteratuvrem sjugniedidh, men im jaehkieh dah mah leah daam nænnoestimmiem dorjeme, daejrieh mah funksjovnh gærjabusse saemien siebriedahkesne åtna. Manne haastam dah ikth vielie dïsse ussjedieh jïh aktem finansieradimmievuekiem gærjabussese gaevnieh jïh vuartasjidh mah funksjovnh busse maahta utnedh båetijen aejkien, Dunfjeld minngemosth jeahta.