PERSOVNEVAARJELIMMIEBÆJHKOME

PERSOVNEVAARJELIMMIEBÆJHKOME Sámi magasijnese jïh ektiedamme digitaale bæjhkoehtimmide jïh dïenesjidie.

Sámi magasijne (SM) tuhtjie vihkeles dov persovnevaarjelimmiem vaarjelidh jïh respekteradidh. SM persovnebïevnesh gïetede persovnebïevneselaaken mietie dej fierhten aejkien sïejhme laaki mietie. Daate persovnevaarjelimmiebæjhkome buerkeste mah persovnebïevnesh mijjieh dåastobe jïh sïjse tjöönghkebe gosse datne digitaale bæjhkoehtimmieh jïh vuelebe dïenesjh nuhtjh mejtie SM bæjhkohte (aaj faamosne ”digitaale vuekieh”), jïh maam mijjieh darjobe juktie dov persovnebïevnesh vaarjelidh.

SM datnem haasta daejnie persovnevaarjelimmiebæjhkoeminie hijvenlaakan åahpenidh. Gosse datne mijjen bæjhkoehtimmieh jïh dïenesjh åtnose vaaltah datne mijjen gïetedimmiem persovnebïevnesijstie jååhkesjh daan  persovnevaarjelimmiebæjhkomem mietie jïh dej mieriej sisnjeli mah leah daaletje laaki mietie.

1  GÏETEDIMMIEN TJÅADTJOEHTÆJJA

Sámi magasijne (SM) dïedtem åtna gïetedimmien åvteste persovnebïevnesijstie dej digitaale bæjhkoehtimmiejgujmie jïh vuelebe dïenesjigujmie, mejtie SM olkese vadta.

2 PERSOVNEBÏEVNESH

2.1 Bïevnesh datne jïjtje mijjese vadtah

Sámi magasijne (SM) doh persovnebïevnesh gïetede mejtie datne vadtah gosse jïjtjemdh mijjen luvnie registreredh, jïh bïevnesh mejtie jeatjahlaakan jïjtjevyljehke datneste vadtah, vuesiehtimmien gaavhtan gosse utnijeprofijlem tseegkh, bïevnesh vadtah nommen, adressen, e-påasten, mobijlenommeren, aalteren jïh dagke aaj ïedtji bïjre.

2.2 Bïevnesh SM sïjse tjöönghkie gosse mijjen dïenesjh nuhtjh

Gosse digitaale bæjhkoehtimmieh jïh vuelebe dïenesjh nuhtjh, Sámi magasijne (SM) registrerede viehkine ovmessie analyjsedïrregijstie, dov darjomh. SM aaj bïevnesh sïjse tjöönghkie dehtie ektievoeteste maam nuhtjh, gosse mijjen digitaale vuekieh vaaksjoeh, vuesiehtimmien gaavhtan bïevnesh IP-adressen, operatijvesysteemen, nedtelohkijen jïh nedteviermien bïjre.

SM aaj bïevnesh tjöönghkie åtnoen jïh trafihken bïjre, vuesiehtimmien gaavhtan bïevnesh sïjseloggadimmiehistorihken bïjre, åtnoe- jïh svihtjememöönsteren bïjre, mah tjaalegh utnijh luhkieh, man gellien aejkien tjaalegh leah vuajnalgamme jïh man gellie utnijh. SM aaj bïevnesh tjöönghkie saernieprieviedongkemen bïjre, daan nuelesne mah saernieprievieh mah dutnjien seedtesuvvieh, guhte dejstie datne rïhpesth, maam e-påasteklientide datne nuhtjh, gusnie datne leah gosse saernieprieviem rïhpesth jïh misse deadtah daejnie e-påastine.

Dastegh datne sijjiebaseradamme dïenesjh nuhtjh, Sámi magasijne (SM) maahta sïjse tjöönghkedh jïh bïevnesh gïetedidh dov posisjovnen bïjre. SM sæjhta sjïerelaakan datnem bïeljelidh jïh jååhkesjimmien bïjre birredh åvtelen dagkerh bïevnesh sïjse tjöönghkebe. Datne maahtah saaht gåessie dov jååhkesjimmiem bååstede giesedh daaletje laaki mietie.

2.3 Sjïere åtnoen bïjre cookiesistie

Mijjen digitaale vuekine nuhtjebe bïevnesekaapselh, mah gohtjesuvvieh cookies: Vielie bïevnesh, vuartesjh http://samimag.no/sma/content/cookies

Mïerhkh, gosse datne Sámi magasijnem (SM) nuhtjh dellie aaj mijjen åtnoem bïevnesekaapselijstie (cookies) jååhkesjh.

3 MIJJEN ÅTNOE PERSOVNEBÏEVNESIJSTIE

SM persovnebïevnesh nuhtjie mejtie datne leah vadteme juktie maehtedh dutnjien dejtie dïenesjidie vedtedh mej åvteste datne lea jïjtjemdh registreradamme, jïh juktie maehtedh datnine govlesadtedh daej bïjre. Mijjieh aaj sïjse tjöönghkebe jïh bïevnesh gïetedibie gosse mijjen dïenesjh nuhtjh mah leah bijjielisnie buerkiestamme juktie maehtedh sisvegem sjïehtedidh jïh annonside sjïerelaakan stuvredh dov dåemiedimmien jïh preferanseaarvehtsi mietie, maarhkedetreendh analyseradidh, mijjen bæjhkoehtimmieh jïh dïenesjh bueriedidh jïh båajhtoeh åtnoem heerredidh jïh vueptiestidh.

3.1 Persovneprofijlh

Muvhten aejkien SM persovnebïevnesh vierteste mejtie mijjieh åådtjebe datneste bïevnesigujmie jeatjah gaaltijijstie. Maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh mijjieh dongkemedaatah jïh bïevnesh nommen jïh adressen bïjre viertiestibie mejtie datne leah vadteme, bïevnesigujmie dej bæjhkoehtimmiej jïh låhkoej bïjre datne nuhtjh, sïjseloggadimmiehistorihke jallh daatah dov åtnoemöönsteren bïjre. Daah daatah öörnesuvvieh goh persovneprofijlh jïh tjåanghkan bïejesuvvieh krypteradamme jïh tjeakoes utnije-id’i baaktoe. Sijhtebe aaj maehtedh segmenteradidh dagkerh persovneprofijlh tjïertestamme segemeenti sïjse. SM dam dorje juktie maehtedh mijjen sisvegem sjïehtedidh, annonsh jïh maarhkededoekemegyhtjelassh sjïerelaakan dutnjien stuvredh jïh maehtedh mijjen digitaale bæjhkoehtimmieh jïh ektiedamme dïenesjh guhkiebasse evtiedidh.

3.2 Maarhkededoekeme

Sámi magasijne (SM) persovnebïevnesh nuhtjie juktie dutnjien bïevnesh jïh maarhkededoekemem vedtedh bæjhkoehtimmiej jïh dïenesji bïjre mejstie datne maahtah ïedtjem utnedh, baseradamme dejtie bïevnesidie datne jïjtje leah vadteme jallh dej bïevnesi mietie SM lea sïjse tjöönghkeme åtnoen tjïrrh mijjen digitaale dïenestijstie (persovneprofijlh)

Jis datne leah jallh dongkije orreme, pryövedongkije jallh leah utnijeprofijlem jeatjahlaakan registreradamme, vuesiehtimmien gaavhtan saernieprievieh åadtjodh, leah maahteme krïevenassi tjïrrh jååhkesjamme elektrovneles govlesadtemem jïh maarhkededoekemem dåastodh goh åestije, jïh SM maahta dellie govlehtimmieh seedtedh dan jååhkesjimmien mietie maam vadteme. SM maahta aaj dutnjien maarhkededoekemem elektrovneles seedtedh, goh e-påaste jïh sms, dej krïevenassi mietie mah leah sïejhme laaki mietie, goske datne jïjtje beavnah datne ih vielie dagkeres govlesadtemem sïjhth. Maahtah saaht gåessie veeljedh jïjtjemdh reserveradidh dagkeres govlehtimmiej vööste.

Jis ih leah utnijeprofijlem mijjen luvnie registreradamme jallh dov gaskesedaatah såårneme goh åestije, SM sæjhta ajve saernieprievieh jïh elektrovneles maarhkededoekemem seedtedh jis datne sjïerelaakan leah jååhkesjamme dagkerh govlehtimmieh dåastodh.

4 DEELLEME PERSOVNEBÏEVNESIJSTIE

Persovnebïevnesh SM dov bïjre åtna maehtieh deellesovvedh jeatjah sïeltide mijjen konsernen sisnjelen, jïh aaj dejtie sïeltide mah latjkoen mietie mijjine, dam teknihkeles jallh reereles barkoem utnieh mijjen digitaale bæjhkoehtimmijste jïh ektiedamme dïenestistie. Gosse SM gåalmedeguejmide luhpiem vadta persovnebïevnesidie naemhtie, SM gorrede daah gåalmedeguejmieh mijjen krïevenassh gïetedimmien bïjre persovnebïevnesijstie jïh sïejhme laakijste steerieh. Persovnebïevnesh maehtieh aaj vadtasovvedh dastegh daate lea luhpies laaken mietie, jallh SM stillesåvva dam darjodh aktede riekteste jallh jeatjah byögkeles åejvieladtjeste.

Sámi magasijne (SM) maahta gåalmedeguejmide luhpiem vedtedh akkumuleradamme jïh tjeakoes daatide.

5 SÁMI MAGASIJNE (SM) GÏETEDIMMIE PERSOVNEBÏEVNESIJSTIE

Ajve autoriseradamme barkijh Morgenbladet-plaerien luvnie luhpiem åtna dov persovnebïevnesidie. Luhpie persovnebïevnesidie lea gorredamme luhpiekontrolline jïh tjeakoesbaakojne. SM avanseradamme teknologijem nuhtjie juktie heerredidh olles luhpehts almetjh mijjen systeemi sïjse båetieh.

Sámi magasijne (SM) tjaaleldh ruvtijnh åtna sisnjeldskontrollese jïh bïevnesejearsoesvoetese juktie gorredidh jïh vihtiestidh mijjen gïetedimmie persovnebïevnesijstie lea sïejhme laaki mietie.

Dov persovnebïevnesh sijhtieh ajve vöörhkesovvedh dan guhkiem mijjieh saakeles daerpiesvoetem utnebe dam darjodh daan persovnebæjhkomen jïh sïejhme laaki mietie. Gosse saakeles daerpiesvoete ij vielie gååvnesh, sijhtebe bïevnesidie hiejhtedh jallh dejtie tjeakoes darjodh.

6  DOV REAKTAH

Dov lea iktesth reaktah vuejnedh doh bïevnesh mah leah dov bïjre registreradamme, jïh maahtah staeriedimmiem jïh hiejhtemem krïevedh sïejhme laaki mietie.

7  JARKELIMMIEH DAEHTIE PERSOVNEVAARJELIMMIEBÆJHKOEMISTIE

Sámi magasijne (SM) maahta daam persovnevaarjelimmiebæjhkomem  revideradidh gosse gïetedimmie persovnebïevnesijstie jorkese, jallh gosse revisjovne lea daerpies jarkelimmiej gaavhtan sïejhme laakine. Gosse SM jarkelimmieh dorje daennie bæjhkoemisnie SM sæjhta revisjovnedaatovem daennie sæjrosne jarkelidh, jïh dïhte jarkelamme persovnevaarjelimmiebæjhkome faamoem åådtje minngemes revisjovnebiejjien raejeste. SM sæjhta jarkelimmide hijven våajnoes darjodh, men juvnehtibie datne jaabnan persovnevaarjelimmiebæjhkomem lohkh gosse mijjen digitaale vuekieh vaaksjoeh. Lissine sijhtebe tjaavhkodh aarebi versjovnh persovnevaarjelimmiebæjhkoemistie aktene våarhkosne, guktie datne maahtah dejtie aelhkieslaakan åadtjodh.

8 GOVLEHTIMMIEH

Jis sïjhth vielie bïevnesh åadtjodh mijjen gïetedimmien bïjre persovnebïevnesijstie, maahtah mijjem gaskesadtedh daesnie info@samimag.no.