Saemiedigkiepresidente Ailo Keskitalon

–Mijjese faamoem vadta jåerhkedh

Eevre dïeves Saemien gïelekonferansesne lij eevre dïeves. Saemieh dubpede daebpede lin tjåanghkenamme Romsesne. Destie saemiedigkiepresidente Ailo Keskitalon gïelevaajmoe aavone sjædta.

 

–Hijven orreme jeatjah gïeleïedtjeladtjh gaavnedidh. Fïerhte håaleme, fïerhte digkiedimmie jïh fïerhte kultuvreboelhke leah munnjien skraejriem vadteme jåerhkedh gïelen åvteste barkedh. Manne dan joekoen hijven daesnie tråjjedem, akte joekoen madtjeles saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo mojjehte.

Saemiedigkie lij Saemien gïelekonferansem öörnedamme juktie EN:n aalkoealmetjegïelejaepine nïerhkedh. Gïelekonferanse lij dan lyjhkedihks guktie tjoerin konferansesavkam stueriedidh guktie gaajhkesh dovnesh edtjin tjaakanidh. Lissien 500 almetjh Saemiedigkien ryöktesth saadtegem dåeriedin.

–Dan joekoen stoerre skraejrie gosse saemieh dan stoerre ïedtjem utnieh gïelegyhtjelasside, gïeleråajvarimmide jïh gïelepolitihkese. Konferanse lea reaktoe tïjjen. Aaj dan joekoen hijven gaajhke sjugniehtåvva seamma aejkien. Mijjieh gïelelutnjemem utnebe, mijjieh saemiedehtebe maanagïerth, mijjieh learoesoejkesjinie barkebe jïh mijjieh dejnie gaskenasjonaale gïelejaepine aalkeme, Keskitalo jeahta. Daate faamoem vadta jïh manne damtem mijjieh raaktan saemiengïelide ryöjrehtibie båetijen aejkien sïjse, Keskitalo jeahta.

Aadtjen saemiedigkiepresidente dovne Parisesne jïh New Yorkesne mïnni rïhpestimmien sjïekenisnie EN:n aalkoealmetjegïelejaepeste. Keskitalo lea stuvremedåehkien åvtehke jïh stoerre dïedtem åtna.

– Dïhte hijven saernie lea Nöörje lea bievneme dah meatan sjidtieh goh laavenjostoeguejmie. Saemiedigkie lea dejtie haasteme, jïh hijven dah meatan sjidtieh. Daelie mijjieh reerenassem bööredamme Saemiedigkine jïh gïeleteknologijebyjresinie Romsesne laavenjostedh, juktie haestiemidie jïh nuepide vuartasjidh mejtie gïeleteknologijen sisnjelen utnebe. Daate akte barkoe maam daelie prioriterede, Keskitalo jeahta.

Dïhte aaj veanhtede Sveerje jïh Såevmie Nöörjen minngesne dåeriedieh jïh meatan sjidtieh gïelejaepien barkosne. 

Saemiedigkien voestes presidente jïh saemien professovre Ole Henrik Magga lea joekoen madtjeles konferansine.



–Gïelekonferanse lij hijven jïh skraejriem vadta gosse dan jeenjesh leah meatan. Gosse doh noerh aaj lin desnie, dellie dïhte aaj lissie energijem vadta. Mijjieh daejrebe saemien lea ånnanamme, men ibie daarpesjh bïlledh gïele jaama. Mijjieh jïjnjem skraejriem vïhtesjibie daelie jïh aktem tjïelke sjaavnjoem gïelem tjåadtjoehtidh, jïh ij mejtegh leah vihkielåbpoe goh dïhte. Hævvi akte joekoen geerve tsiehkie dejtie gïelide mah vaenie åtnasåvva, men akte dagkeres gïelekonferanse noere gïeleïedtjeladtjigujmie aktem jearsoesvoetem vadta. Dïhte barkoe mij lea dorjesovveme jïh annje dorjesåvva ij leah dossjes, Magga jeahta.

Keskitalo aavode gïelebarkojne jåerhkedh. Dïhte faamoem åådtjeme gïelekonferanseste, Pariseste jïh New Yorkeste.

 –Daelie gosse lea gïelejaepine nïerhkeme dellie doh stoerre gïelebarkoeh jåerhkieh, gïelelutnjeme, learoesoejkesje jïh maanagïerteprosjekte. Dïhte mubpie vihties gïeleheannadimmie lea Sijjienommekonferanse Saemien jïlleskuvlesne voerhtjen minngiegietjesne. Aaj daate konferanse lea akte bielie mijjen barkoste gïelejaepien sjïekenisnie. Dan mænngan bööredibie almetjh, siebrieh, institusjovnh jïh dagkerh meatan aktene gïelevåhkosne rïhkeden juktie vihth gïelejaepiem jarngesne utnedh. Jïh jis daate akte lahkoe sjædta dellie dïhte sån maahta fïerhten jaepien heannadimmine sjïdtedh, Keskitalo jeahta.

 

Gieskat finadii sámediggepresideanta sihke Parisas ja New Yorkas ON eamiálbmot giellajagi rahpan dilálašvuođain. Keskitalo lea ON giellajagi stivrenjoavkku jođiheaddji ja sus lea stuora ovddasvástádus.  

– Dat buorre ođas lea ahte Norga lea dieđihan ahte servet bargoguoibmin UNESCO bargui ja dat lea positiiva signála. Sámediggi lea hástalan sin, ja lea buorre go servet. Mii leat dál bovden Ráđđehusa maid ovttas Sámedikkiin ja Romssa giellateknologiija birrasiin, čalmmustahttit hástalusaid ja vejolašvuođaid giellateknologiijas go dan gal fertet dál vuoruhit, lohká Keskitalo. Son vuordá maid ahte Ruoŧŧa ja Suopma ge čuovvuleaba Norgga ja searvá giellajagi bargguide.

 

Gielladáhttu movttida

Sámedikki vuosttaš presideanta ja sámegielprofessora Ole Henrik Magga lea hirbmat duhtavaš konferánssain.

– Giellakonferánsa lei buorre dáinna lágiin ahte addá movtta go nu olu olbmot, ja erenoamážit go leat nu olu nuorat. Giella-status odne lea dat dáhttu doalahit giela, ja ii mihkkege leat deháleappot go dat. Mii diehtit sámegiella lea mannan maŋos, muhto eat mii dárbbaš ballat ahte giella jápmá go vuhtto ahte lea motivašuvdna ja áigumuš. Dieđusge lea hui váttis dilli daid sámegielain mii unnán geavahuvvo, muhto lihkká de konferánsa addá movtta ja oadjebasvuođa. Dat bargu mii lea dáhkkun ja ain dahkku ii leat leamaš duššái, lohká Magga.

Illuda joatkit

Keskitalo lohká dál illudit joatkit giellabargguin go dál lea vuoimmi ožžon sihke giellakonferánssas, Parisas ja New Yorkas.

– Dál go giellajahki lea álggahuvvon mii joatkit daid stuorra giellabargguiguin, giellalokten strategiijain, oahppoplána bargamin ja mánáidgárdeprošeavttain. Dat boahtte gielladáhpáhus nugo dáppe Romssas dál lea leamaš, dat lea Báikenammakonferánsa Sámi Allaskuvllas cuoŋománu loahpageahčen. Maiddái dát konferánsa lea oassin min giellajagi doaimmain. Ja de čakčii de bovdet mii eaŋkil olbmuid, servviid, ásahusaid ja nu ain viidásat, searvat giellavahkkui ja dalle háliidat giellajagi dego čalmmustahttit fas. Ja jus dat lihkustuvvat, de sáhttá dat šaddat jahkásaš dáhpáhus, lohká Keskitalo.