Mujhtemeståanten mænngan maadtoeladtjh plåamsteregievliem kroeptide bïejin juktie mujhtedh dejtie mah ovlæhkosne faaradin 70 jaepiej juassah.

Dej minngemes vuelkeme ij lij dossjes

Akte napkeme busse jeanoen mietie vuaja Dunderland-daelien tjïrrh. Faahketji gaengkere gårroehbielesne mårhkene, vuejije ij buektehth bussem haalvedh jïh busse dan dulvies Raanejeanoen sïjse haajpene. Doh 20 almetjh mah bussem dåeriedin jieleden åvteste gæmhpoejin dennie galmes jïh dulvies jeanosne. 16 dejstie ij gåessie gænnah gåetide vihth båetieh. Snjaltjen 5. b. lea 70 jaepieh mænngan ovlæhkoe lij Dunderland-daelesne, akte ovlæhkoe maam åarjelsaemieh mïerhkesjin gellie jaepieh.

Raarvihken gærhkoe lea dïeves maadtoeladtjijstie dejstie mah ovlæhkosne faaradin. Tjïjhtje dejstie 16 mah faaradin lin dehtie onne voeneste. Biejjie guaka balvi tjïrrh mah leah voenen bijjelen orreme dej minngemes biejjiej. Mijjieh libie tjåanghkenamme juktie mujhtedh dejtie mah 70 jaepiej juassah Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesiebriem tseegkin, men mah idtjin gåessie gih gåetide båetieh dehtie histovrijes tjåanghkoste Romsesne.


Raarvihken gærhkoe lij dïeve maadtoeladtjijstie dejstie mah ovlahkosne Dunderland.daelesne faaradin 70 jaepiej juassah. Mujhtemeseremonije gærhkosne tjaebpies sjïdti jïh almetji gïknjelassh böötin.

Saemiedigkiepresidente måjhteli dejtie mah jeemin

Dej gaskem mah leah meatan mujhtemeståantesne lea Inge Toven. Dïhte vïellebem dassi Dunderland-ovlæhkosne. Mænngan Axel Toveninie pruvri mij lij akte dejstie njieljijste mah bïerkenin ovlæhkosne. Axel gåmmebem Lisa Jåma ovlæhkosne dassi. Daelie Inga aarpije, men ovlæhkoem veele måjhta, jïh daajra maam dïhte ovlæhkoe darjoeji dejnie onne siebriedahkine. Jienebh sijjen fuelhkielïhtsehkh dassin jïh siebriedahke tjiehpies båatsoealmetjh jïh politihkerh dassi.


Inga Toven, reakadamme Westerfjell (100 jaepieh) vïellebem dassi ovlæhkosne Dunderland-daelesne. Mænngan Axel Toveninie pruvri mij lij akte dejstie 4 mah ovlæhkosne bïerkenin. Axel gåmmebem Lisa Jåma ovlæhkosne dassi. Inga lij meatan mïerhkesjimmesne jïh veelelaakan måjhta guktie ovlahkoe dam onne siebriedahkem tsavtsi.

Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo bæjjese vaadtsa jïh mujhtemeståantem daej baakoejgujmie aalka:

70 jaepieh vaaseme dan isveligke biejjien mænngan, sårkoe annje daesnie, ij mahte gåaredh ussjedidh guktie daate lea gellie fuelhkieh tsavtseme. Dah lin gåatan vuelkieminie akten stoerre jïh vihkeles heannadimmien mænngan ij ajve båatsoesaemide, men aaj dan saemien byjresasse.

Maahtam damtedh dam aavoem dah lin tjoereme utnedh gosse minngemosth lin aktem siebriem buektiehtamme, dïhte mij NBR sjïdti. Mijjieh daejrebe daennie dajvesne almetjh stoerre saejrieh åådtjeme jïh gaskoeh dam aavoem, gosse dah saahtah lin buektiehtamme daam kolonialiseradimmiem vuastalidh, daate ovlæhkoe dan ålvoes stoerre sjïdti. Dah mah lin njueniehkisnie gæmhpoeminie gaarvanin, guvhkiehtæjjaj tjoevkese jamhkeli. Manne daajram sårkoe maahta dan gaajh stujmies årrodh jalhts eevre sjaevehts mijjen bïjre. Ibie edtjh gåessie gænnah åajaldidh dam eadtjohkevoetem jïh dam barkem maam daah 16 darjoejin abpe saemien byjresen gaavhtan, Keskitalo minngemosth jeahta.

NBR:m tseegki

NBR:n åejvie Ellinor Marita Jåma håalomestovlese vaadtsa, goltelæjjide vuartesje jïh sov mujhtemehåalomem buakta.


Ellinor Jåma, Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesiebrien åejvie aktem tjaebpies håalomem höölti mojhteseståantesne ruffien 21.b. Raarvihken gærhkosne. Jïjtje lea Raarvihkeste jïh altese fuelhkie ovlahkoem tjarke mïerhkesji mij lij 70 jaepiej juassah.
 

Varke lij giesie, såekieh lin kråånedamme jïh jeanoeh lin dolvehke.  Doh aadtjetje guedteme miesieh lin aalkeme veartenem goerehtidh. Dovne almetjh jïh bovtsh aavoedin akte guhkies daelvie lij nåhkeme. Dah lin sån lissie stoerre veanhtadimmieh åtneme dah 92 saadthalmetjh mah lin Romsesne tjåanghkenamme don baelien. Jeenjesh aktem guhkies jïh streavere vuelkemem åtneme, men ij lij dïhte vihkeles gænnah gosse måjhtele dam sjaavnjoem maam utnin, båatsoesaemiej aamhtesh biejjieöörnegasse bïejedh. Rijhketjåanghkosne, dej minngemes biejjiej ruffien 70 jaepiej juassah, NBR byjjeslaakan tseegkesovvi, desnie mieriedimmieh nænnoestin jïh vihkeles aamhtesh goh skuvle jïh kultuvre digkiedin. Maahtam mahte damtedh man hijvenlaakan gaajhke domti gosse lin meatan aktene dagkeres stoerre heannadimmesne. Jïh idtjin daejrieh daate aavoe dan varke edtji ovlæhkose jïh sårkose jorkesidh.                

16 faaradin

39 saadthalmetjh lin åarjelsaemien dajveste, jïh 22 dejstie lin bussem ektesne leejjeme Stïentjeste juktie rijhketjåanghkose Romsesne mïnnedh, jïh busse lij gaajh nåake. Gosse Dunderland-daelien gåajkoe böötin akte gaengkere bussesne mårhkani. Jïh dan åvteste busse geajnoste vuaja jïh Raanejeanoen sïjse haajpene mij lea eevre dolvehke. Jalhts gaajhkesh dovnesh voejhkelieh bïerkenidh dellie ajve 4 dejstie mah bïerkenieh. 16 almetjh åarjelsaemien dajveste faaradin dennie vesties ovlahkosne jïh gellie fuelhkieh sijjen lïhke fuelhkielïhtsegh dassin. Åarjelsaemien dajve dennie isveligke ovlæhkosne dan joekoen gellie årganisasjovnealmetjh dassin guhkiem åvtese.

Daan biejjien maahtam daesnie tjåadtjodh goh akte joekoen garmeres åejvie daehtie årganisasjovneste mij våaromem bïeji dan barkose maam daan biejjien darjobe. Sïjhtem aktem sjaevehts gæjhtoem vedtedh dan barkose maam dah darjoejin, jïh mijjieh daejrebe dej minngemes vuelkeme ij lij dossjes gænnah, Jåma minngemosth jeahta åvtelen sjaevehts aktem minudtem dej åvteste mah faaradin.

Vihkeles guvhkiehtæjjah dassin

Mujhtemeståanten mænngan Jåma soptseste ovlæhkoe lea satnem meatan orreme abpe jieledem.

Manne hov daejnie ovlæhkojne byjjenamme dan åvteste mov fuelhkeste dan jeenjesh jeemin. Manne hov vuajnam man isveligke daate ovlæhkoe lij fuelhkide, men mijjieh aaj gellie åejvieh jïh guvhkiehtæjjah dassin. Daate lij eadtjohke almetjh jïh manne tjarke damtem åarjelsaemien dajve ånnetji tjåadtjoen sjïdti, jaa gellielaakan eevre daan biejjien raajan gosse dan gellie vihkeles almetjh gaarvanin gellijste fuelhkijste. Daate akte ovlahkoe mij annje jielieminie mov boelvesne, 70 jaepieh mænngan. Tuhtjem hijven mijjieh aktem dagkeres mïerhkesjimmiem utnebe juktie mujhtedh jïh ånnetji tjöödtjestidh jïh bååstede vuejnedh gusnie jïh gïeh daam eelkin, juktie jis dah almetjh eah lin dan eadtjohke orreme, dellie im manne daesnie tjåådtjeme daan biejjien, Jåma minngemosth jeahta.

Jarkoestimmie: Ellen Bull Jonassen