Sámi ođasmagasiidnen redaktööre Anne Rasmus jïh biejjieladtje åvtehke Jan Skoglund Paltto lægan joekoen madtjeles dåarjojne Saemiedigkeste. – Daelie mijjieh jåerhkebe dam åarjelsaemien meedijafaalenassem eevtjedh, Rasmus jeahta.

Aavoedieh dejstie åarjelsaemien gïelevierhtijste

Saemiedigkie 155 000 kråvnah dåarjoeji SÁMi ođasmagasiidnese juktie dam digitaale meedijafaalenassem åarjelsaemien gïelesne eevtjedh jïh nænnoestehtedh. – Akte aavoebiejjie åarjelsaemide, mah daelie aktem namhtah meedijafaalenassem sijjen ietniengïelesne åadtjoeh.

Dam Anne Rasmus jeahta, SÁMi ođasmagasiidnen redaktööre. Bijjelen aktem jaepiem Rasmus lea barkeme aktem hijven meedijafaalenassem åarjelsaemide buektiehtidh, jïh aktem håvhtadamme gïelem våajnoes darjodh. Redaksjovne daam aavoesaerniem åadtjoeji gaskevåhkoen iehkedsbiejjien.

– Mijjieh gellie haestemh åtneme juktie dejtie åarjelsaemien aamhtesidie darjodh, men mijjieh libie tjoereme dejtie loetedh ånnetji ånnetji. Gosse Saemiedigkie daelie lea veeljeme mijjen prosjektem dåarjodh, dellie aelhkebe mijjese sjædta barkoem jåerhkedh jïh daate akte stoerre aavoesaernie åarjelsaemide, mah daelie aktem namhtah meedijafaalenassem sijjen ietniengïelesne åadtjoeh, Rasmus håatja, mij gegkeste aktem åarjelsaemien barkijem prosjektese gaavnedh.

Barkoem jåarhka

Daan biejjien SÁMi ođasmagasiidna akte golmengïeleldh faalenasse. Saernieh jïh reportaasjh dorjesuvvieh dovne noerhte- jïh åarjelsaemien gïelesne. Såemies aamhtesh aaj nöörjengïelesne dorjesuvvieh. Dejnie dåarjojne Saemiedigkeste, magasijne nuepiem åådtje prosjektine jåerhkedh mejnie eelki påaski bïjre, gusnie dovne tjaalegh jïh videoveaamhtesh åarjelsaemien gïelesne nedtesne dorje.

– Mijjieh tjoerimh aktene lehkesne aelkedh, jalhts mijjen lin vaenie vierhtieh. Manne joekoen geerjene ihke Saemiedigkie lea vuajneme mijjieh daam prosjektem joekoen itjmieslaakan vaeltebe. Rïektesisnie eah gujht gaajhkesh maehtieh åarjelsaemien lohkedh daaroedehtemen gaavhtan. Dan åvteste idtjimh dan gåhkese jaksh ajve tjaaleldh tjaalegigujmie. Saemiedigkie aaj dam seamma dåeriesmoerem vööjni, mij lea dåarjoem veadteme guktie mijjieh tjoerebe tjaalegh jïh videoveaamhtesh digitaalelaakan darjodh, mah edtjieh meatan årrodh aktem håvhtadamme gïelem våajnoes darjodh jïh eevtjedh, Rasmus jeahta.

– Mov gïelevaajmoem baahkede

Jan Skoglund Paltto, Sámi ođasmagasiidnan biejjieladtje åvtehke, lea iktesth barkeme saemiengïelem eevtjedh. Dïhte joekoen madtjeles daårjojne.

– Daate stoerre ulmiem åtna mijjese jïh joekoen åarjelsaemide. Gosse Saemiedigkie vierhtieh dåårje mij åarjelsaemien eevtjie, dellie dïhte vuesehte Saemiedigkie lea mijjen gïelebarkoem itjmieslaakan vaalteme. Daelie nuepiem åadtjobe dejnie barkojne jåerhkedh mejgujmie eelkimh bieliemubpien jaepien juassah Skoglund Paltto jeahta.

Aamhtese jåarhka guvvien nuelesne.


Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo. Guvvie: Sara Beate Eira Persson/Sámediggi

– Stoerre ulmiem åtna åarjelsaemien noeride

Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo veanhta vihkeles aktem gemtebe meedijafaalenassem vedtedh aaj åarjelsaemide. Keskitalo gegkeste beetnehdåarjoe nåhtose sjædta jïh SÁMi ođasmagasiidna lea meatan åarjelsaemien meedijafaalenassem vaarjelidh jïh evtiedidh.

– Vaenie meedijafaalenassh åarjelsaemide, jïh vihkeles åarjelsaemien noerh åadtjoeh aamhtesh lohkedh mah leah sjyöhtehke daan biejjien, jïh dejtie jïjtsh gïelesne govledh. Aaj vihkeles mijjieh meedijah utnebe mah Saepmiem tjåanghkan gårredieh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.