Åarjel-Amerijhkem hiejhti åarjelsaemien gaavhtan

Akten biejjien 90-låhkoen galhkuvisnie Anita Dunfjeld Aagård Equadoresne tjahkesjeminie. Dïhte Åarjel-Amerijhkesne mïnneme spaanske gïelem lïeredh, men mij akt eevre jeatjah måjhteli. Dïhte måjhteli satne tjuara væjkalåbpoe åarjelsaemien gïelesne sjïdtedh, guktie vuelkemeveaskoem tsagka jïh bååstede Nöörjese vualka.

Naemhtie Anita Dunfjeld Aagården jieleden stoerre laavenjasse eelki. Don biejjien mænngan gaajhkesåarhts vierhtieh nuhtji juktie vaajmoegïelem evtiedidh.

– Mov lij joe ohtje daajroe åarjelsaemien bïjre.  Mænngan Snåasesne byjjenamme, voenen saemienskuvlesne vaadtseme, jåarhkeskuvlem Inderøyesne vaadtseme gusnie saemienööhpehtimmiem krïevim ,jïh ånnetji saemien lohkehtæjjajïlleskuvlesne Bådåddjosne åtneme, gïele ij lij ammes munnjien, men damti manne idtjim gïelem nuekies hijven meehtim, Anita soptseste.

Gïelelatjkoe

Aarebi Anita tuhtji lij gïerve naakenigujmie saemiestidh guhkiem. Ååpsen daamtaj gosse satne idtji baakoeh utnieh, dellie jöörhki daaroestidh. Dejnie sïjhti maam akt darjodh jïh dïhte gaavnehti satne sïjhti gïelelatjkoem jienebi almetjigujmie tjaeledh, gusnie daah almetjh jïjtjemse åeliedin ajve satnine saemiestidh.

– Gïelelatjkoe lij vihkeles munnjien ihke manne edtjim doestedh saemiestidh, jïh mov lin gellie almetjh mejstie viehkiem gihtjim. Manne dejtie soptsestim manne sïjhtim dejgujmie saemiestidh, jïh dah tjoerin ajve mannine saemiestidh. Gaskem jeatjah latjkosne tjåadtjoeji dah edtjin mannine saemiestidh goske idtjim guarkah maam jeehtin. Destie jïjnjem lïerim.

Tjuara doestedh jieniebinie sijjine soptsestidh

Anita lohkehtæjjine barka jïh tuhtjie joekoen hijven ahkedh jienebh noerh gïelem bååstede vaeltieh. Daan biejjien sagke jienebh mah åarjelsaemien soptsestieh, goh gosse satne byjjeni. Men unnebelåhkoegïele dan nöörjen gïelen sïjse gaarvene jïh dan åvteste, Anitan mïelen mietie, vihkeles doestedh gïelem nuhtjedh jïh jienebh sijjieh ribledh gusnie gïele maahta åtnasovvedh.

– Gaajhkesh dovnesh aktem raastem utnieh man bijjelen tjuerieh, men dam raastem maehtieh tsööpkedh. Manne eelkim jaavoe jiehtedh gihtjehtimmide raadijovisnie, dan åvteste deejrim desnie meehtin bietskedh jïh manne åadtjoejim orresistie aelkedh. Daate lea mij akt maam maahta nuhtjedh jieniebinie tsiehkine. Tuhtjem vuesiehtimmien gaavhtan dah smaave filmh dijjieh samimag.no:sne nuhtjede leah joekoen hijven, jïh manne dejtie ööhpehtimmesne nuhtjem. Daah filmh almetjh vuesiehtieh mah sijhtieh jïh duestieh soptsestidh. Daah filmh jïjnjem skraejriem vedtieh mijjen learoehkidie. Manne dejtie nuhtjem juktie vuesiehtidh ij leah vaarege saemiestidh jïh destie manne vïenhtem jienebh duestieh vielie saemiestidh. Tjuara ajve dan sïjse njulhtjedh, slaeptjiehtidh jïh jaehkedh minngemosth dle maahta haeliehtidh. Men tjoerebe jienebh sijjieh utnedh gusnie maehtebe gïelem nuhtjedh. Mijjieh åarjelsaemieh bårrode årroeminie jïh mijjen ij leah akte jarnge goh Guovdageaidnu gusnie gaajhkesh dovnesh saemiestieh. Dan åvteste vihkeles mijjieh gorredibie dejtie sijjide mejtie utnebe, jïh orre sjugniedibie gusnie maehtebe gïelem nuhtjedh.

Gïele akte geajnoe mij ij gåessie gih nåhkh

Akte dejstie vihkielommes fåantojste man åvteste Anita sïjhti åarjelsaemien buerebelaakan soptsestidh lij satne sïjhti nuepiem utnedh jïjtse maanajgujmie soptsestidh jïh destie gïelem guhkiebasse jåerhkedh orre boelvide. Dïhte lohkehtæjja jïh veanhta dovne maanagïerth jïh skuvlh leah vihkeles sijjieh gusnie maahta åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem guhkiebasse jåerhkedh. Ij ajve maanide men aaj dejtie mah maanide ööhpehtieh.

Gosse meehti saemien maanajgujmie nuhtjedh dellie dovne Anita jïh maanah meehtin gïelem evtiedidh, jïh ånnetji aelhkebe sjïdti soptsestidh goh jis edtji geerve almetjigujmie soptsestidh.

– Aarebi idtjim doesth dan jïjnjem saemien jïjtje soptsestidh, mov lij daajroe gelliej gïeli bijre, men lij gïerve jïjtjene gïelem soptsestidh. Mijjieh dan jïjnjem ussjedibie dïsse maam jiehtebe, mejtie reaktoelaakan soptsestibie, mejtie doh jeatjebh mijjem guarkoeh. Åarjelsaemien lea hov dïhte gïele mejnie libie reakasovveme, daate vihkeles mijjese jïh dan åvteste dan vihkeles sjædta dam reaktoelaakan darjodh, naakede mij daamtaj mijjem heerrede gïelem nuhtjedh. Men mijjieh mah unnebelåhkoegïelem soptsestieh, libie akten ihkuve gæmhpose dööpmesovveme mijjen gïelen åvteste, jïh dam maehtebe ajve vitnedh jis gïelem nuhtjebe. Manne mov gïelefeelemem eelkim 90-låhkoen jïh dïhte ij naan galhkuvebiejjiem utnieh, Dunfjeld Aagård minngemosth jeahta.