Ođđasat

– Lean nu suhttan Norgga eiseválddiide  

Norgga Sámiid Searvvi 50 jagi ávvodoalut eai šaddan nugo plánejuvvon. Dat, man hejot ja badjelgeahččamiin stáda lea gieđahallan Jovsset Ánte Sara, čuozai garrasit ávvudeapmái. – Mun lean nu suhttan Norgga eiseválddiide dál, lohká sámediggepresideanta Aili Keskitalo.

Stáhta áigu jávkadit su

Lea reaškkas ja eallin beaivelanjas. Sii šurret ja okta nubbe gáfegohppu guorrana. Risten Máret Ánne Sara (1) oažžu eanemus beroštumi ja finada buohkaid askkis dáikime. Dán jagi juovlaskeaŋka Jovsset Ánte Sarai (26) lea juo boahtán. Stáhta áigu njuovvat su ealu, su eallima.   
Girjeságastallan

Kathrine Nedrejordain su girjji “Forvandlinga” birra

Kathrine Nedrejord lea áigeguovdil románain veagalváldima birra, Forvandlinga, maid son lea čállán iežas vásáhusaid vuođul. Dan olis son finai gieskat Kárášjoga girjerájus, gos Kirsi Paltto láidestii ságastallama suinna. Dá beasat lohkat oasi ságastallamis.
Ráđđehus doarju sámi buohccidivššároahpu

– Illusáhka sámi servodahkii

Sámi allaskuva illuda. Ráđđehus lea mearridan álggahit sámi buohccidivššároahpu. Dat álggahuvvo 2020:s.
Oslo Sámiid Searvi ávvudii 70-jagi

Oslo gávpogii skeŋkeje luođi

Luohti lea bivnnuhat go goassege ovdal ja Oslo Sámiid Searvvi 70-jagi ávvudeames de geigeje luođi Oslo gávpogii.

Illu - ođđa sámi mánáidbiktasat ilbman

7000 mánáidbiktasa leaba buvttadan. Juo ovdalgo vuovdigođiiga neahtas, de leigga juo vuovdan 1000 biktasa.

Skuvlla-Biehtár Ánne show geasuhii Kárášjogas

Viimmat lágiduvvui sáme-show, mas ii láittastuva sekunddage. Ja jos don gáttát showa dakkárin, maid dušše geahčat ja guldalat, de gal jáhkát boastut, go dán showii besse buohkat mielde!

Máttasámi boazodoallit eai luohte eiseválddiide

Dan botta go gaskamearalaš norgalaš luohttá eiseválddiide, de čájehit dutkanbohtosat ahte máttasámi boazodolliin lea unnán jáhkku politihkkáriidda ja Norgga stáhtii. Boahtte vahkus geahčadišgohtet boazodoallolága, ja árvalit earet eará rievdadusaid, maid vehkiin šattašii fas luohttámuš eiseválddiide.

– Deanu luossabivddu ferte dikkis čoavdit

Ođđa láhka mii suovvá Mátta-Suoma bartaeaiggádiid bivdit Deanu maiddái Norgga bealde, lea goarádussan báikkiolbmuide. Deanu luossabreavaeaiggádat stevdnejit stáda, jus eai rievdat lága, man ii oktage báikkálaš olmmoš fuola.

Hásttuha buohkaid searvat giellaloktemii!

Son dáhtušii eambbo sámegiela oaidnit ja lohká eamiálbmogiid giellajagi leat buorre álgun oainnisin dahkagoahtit sámegiela juohke arenas.

– Giitevaš geahčastagaid ja mánáid reaškasa vurken váibmui

Daid beivviid go Hilde-Márjá Johnsen sáhttá interneahtta bokte gulahallat, de čálista son dieđu SÁMi ođasmagasiidnii ja muitala iežas veahkkebarggu birra Marokkos.
Nussir ášši mearriduvvo ovdal juovllaid

– Ráđđehus čorge meara, muhto gurre ruvkebázahusaid vutnii

Norgga Ráđđehus lea áiddo almmuhan ahte áigot veahkkin meara čorget. – Šaddá dalle oba imaš go seamma Ráđđehus suovvá Nussira gurret ruvkebázahusaid njuolgga vutnii. Movt dan áigot čilget riikkaidgaskasaš dásis?, jearrá sámediggeráđi Silje Muotka.
Giella, mánát, nuorat, Mátta-Sápmi ja riekteproseassat lea Sámediggeráđi váldodoaimmat 2019:s.

Vuoruhit giela ja riekteproseassaid

– Mu mielas mii čájehat dáinna bušeahtain jienasteddjiide ahte mii doallat dan maid lohpideimmet sidjiide, vaikko stáhtabušeahtta addá unnán ovddideapmái, dadjá sámediggeráđđi Henrik Olsen.

Girječálli leahkasta beakkálmasaid eallima

Susanne Hætta lea sámi girječálli, geasa beakkálmasat luhttet nu olu, ahte suvvet čállit iežaset eallimis. Son lea áiddo almmuhan girjji sámi stuorámus govvadáiddára Synnøve Persena birra.

– Mis váilot resurssat

Sámi allaskuvlla rektor, Gunvor Guttorm, ipmirda máttasápmelaččaid. Son áinnas fálašii máttasámegiel oahpu juohke jagi.

–Mátta Sápmi maid dárbbaša ollesáigge oahpu

Snoasa gieldda ovdalaš giellabargi, Sara Marja Magga váivašuvvá go lea nu moalkái ja áddjás bargu gazzat máttasámegiela oahpu. Dál sávvá son ahte fargga šattašedje ollesáigge oahput maiddái Mátta-Sápmái.

Siiddut