Ođđasat

– Lean doadján soames dávtti

Skohtercrossa lea garra, gelddolaš ja dramáhtalaš eallin

Skohtercrossa eallin lea aiddo dat maid oainnát crossabána alde: gelddolaš, ekstrema ja mearehis garas. Malene Trosten Andersen ja Edvard Moland leaba doadján ovtta nuppi dávtti, čielggi ja velá gillán olu sisvardimiid. Dattege eaba vuollán ekstremavaláštallamis heaitit.

Almmuhan iežas vuosttaš girjji dál

– Gos don leat, Elle? lea ođđa fikšuvdnagirji nuoramus nuoraide dahje stuorámus mánáide – ja maiddái buot ollesolbmuide, geain lea stuorra váibmu buriid muitalusaide, muitala aiddo “riegádan” girječálli, Kirse-Máret Paltto.

Ođđa guossemenestus Guovdageainnus

Sámi beassášmárkaniid Guovdageainnus gallededje badjel 4000 olbmo. Lea ođđa menestus, ja Guovdageainnus eai leat vel geargan visot loguid čohkket.
Kárášjogas leat rámis beassášdoaluin

– Beassášlávvardat lei buoremus beaivi

Kárášjogas leat duhtavaččat beassášfestiválain. – Leat leamaš badjel 3000 galledeaddji konsearttain ja KaraX gilvvuin. Dalle eat leat vel lohkan gallis gallededje daid unnit doaluid.
Lullisápmelaš vuittii Sámi Grand Prix girlpoweriin

– Oba buorre dovdu

Báktehárji uhtes ii dulden beassášlávvardaga, go lullisápmelaš Saara Hermansson almmuhuvvui Sámi Grand Prix lávlunoasi vuoitin.

Válljejuvvon ON eamiálbmotforuma čoahkkinjođiheaddjin

Anne Nuorgam lea válljejuvvon jođihit ON eamiálbmotáššiid bistevaš foruma čoahkkima, mii dál lágiduvvo New Yorkas. Son lea maiddái evttohuvvon Eamiálbmotáššiid bistevaš foruma jođiheaddjin.

Gudnejahtiiga Cree álbmoga oaivámuša

Sámediggepresideanta ja direktevra gudnejahtiiga Cree álbmoga oaivámuša ja dovddus álgoálbmot jođiheaddji New Yorkas.
KRONIHKKA . KRONIKK

Áigot go politihkkarat váldit ovddas- vástádusa sámegiela boahtteáiggis?

Dán jagi lea ON:a eamiálbmogiid giellajahki. Máilmmi máŋgga duhát gielas lea stuora oassi eamiálbmotgielat ja eatnašat dain leat garrasit uhkiduvvon. Ruoŧas leat alla áigumušat das dat geat bohtet iežá riikkain ja ásaiduvvet diehke galget oahppat ruoŧagiela vai beasaledje oassálastit servvodagas, buot dásiin. Muhto mii guoská sámegillii de eai gávdno áigumušat dan ektui got visot sámit, geat leat ovddeš politihkka geažil massán sihke gielladomeanaid, ja maiddái gielaset, galget beassat iežaset servvodagas oassálastit juohke dásis Maid háliida ođđa kulturministtar Amanda Lind ja ráđđehus olahit dáinna ja got Sámediggi áigo ovddidit ášši?

Guovdageainnu beassášmárkanat

Lea veadjetmeahttun ovtta artihkkaliin muitalit čiekŋalit Guovdageainnu beassášmárkaniid. Prográmma lea spaggadievva smávit ja stuorát dáhpáhusain, sihke mánáide ja ollesolbmuide. Mii leat geahčastan prográmma.

– Mu dájuhedje mielde filbmemii, inge šat beassan eret

Reindrømmen-nammasaš NRK tv-ráidu lea nammaduvvon evttohassan Gullruten bálkkašupmái. Per Kitti gii lea mielde ráiddus, dovdá dájuhuvvon ja dulbmojuvvon filbmadahkkis ja lea dahkan visot maid sáhttá oččodit iežas govaid eret ráiddus. NRK ii miehtan govaid váldit eret, eaige bala dán šaddat ođđa VG-áššin gos VG šattai šallošit Trond Giskii boasttu dieđuid juohkán.
– Musihkka lea mu terapiija

Masá jápmá vuoiŋŋašvardimii

Badjelaš guokte jagi dassá SÁMi ođasmagasiidna ságastii Sančuari Svein Egil Oskaliin. Dalle son lei vuorddašeame ceavzá go vuoiŋŋašvardima maŋŋá. Sančuari heittii čuojaheames eaige sii joatkán šat ođđa CD:in, maid ledje válbmeme. Dál lea mokta máhccan ja eallima stuorámus illu lea bearaš, luondu ja musihkka.
- SápmiToo dehálaš doaibma

Jávohisvuođas almmolašvuhtii

Dáiddadállu lágidii vahkku áigi SápmiToo. Golmma beaivásaš doaluin celke ahte eai dohkket vuortnuheami, veahkaválddálašvuođa eaige seksuálalaš illasteami.

Sáhtat váikkuhit sámi oahppoplánaide

Dál leat vuođđo- ja joatkkaskuvlla ođđa oahppoplánaárvalusat gulaskuddamis. Nu maiddái sámi skuvlla, sámi gielaid ja sámi parallealla seammaárvosaš oahppoplánat. – Mii háliidit ahte nu olusat go vejolaš buktet gulaskuddancealkámušaid, dadjá sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen

Sámediggebargit vásihit givssideami

Okta juohke logi sámedikkebargiin dieđihit vásihan givssideami ja vuortnuheami bargosajis. Sámedikkidirektevrá Rune Fjellheim bidjá dál johtui máŋga doaibmabiju čuovvulandihte mielbargi-iskkadeami gávnnahusaid.

– Duopmu dehálaš sápmelaččaide

Jurista Láilá Susanne Vars lohká vuoittu Suoma gearretrievttis sáhttit mearkkašit olu sámiide.
Vuite gearretrievttis Suoma stáda vuostá

Duopmu ávkin buot sámi guollebivdiide

Dál lea golihan badjel vahkku dan rájes go Lappi gearretriekti celkkii ahte Kati ja Heidi Eriksena bivdojoavku ii lobihuššan, go bivde Veahčajoga oaggunlobi haga. SÁMi ođasmagasiidna lea fitnan ságastallamin gearretrievtti vuitiiguin, geat sáhttet váikkuhit dasa mot sápmelaččaid guolástanvuoigatvuođat suodjaluvvojit miehtá Sámi.

Siiddut