Magasiidna

De lea neaskit ges

Vahkkosaččat ráhkadat reportáša sámi árbevirolaš eallimis, man nu hámis. Dát lea goalmmát oassi ráiddus mas oahppat gápmasiid dikšut. Duodjeinstituhtta lea dál oahpahan movt gávllut, gaccaštit ja sáltet gápmasiid, movt osttuid faskkut ja geavahat. Dál galgat dikšut ges gápmasiid.

Saemien Sijte čohkke ođđa muittuid

Ávvudeamit dávjá boktet muittuid ja dáid beivviid leage 50 jagi áigi go vuosttaš sámi oahppit álge Snoasa sámeskuvlii. Saemien Sijte lea čohkken govaid, aviisačállosiid ja eará dávviriid skuvlla historjjás. Dasa lassin dokumenterejit dálá ja ovddeš ohppiid, geat fitnet čájáhusas.

Osttuid faskun ja geavaheapmi

Juohke vahku mii ráhkadit reportáša sámi árbevirolaš eallimis man nu hámis. Mannan háve Duodjeinstituhtta oahpahii min gávlut, gaccaštit ja sáltet gápmasiid. Dál dan botta go vuorddašit gápmasiid sáltašuvvat guokte vahku, de ráhkkanit dikšut daid.

- Stuorra beaivi Saemien Sijtii ja Sápmái

Saemien Sijtii beassá viimmat huksegoahtit ođđa vistti. Nu lohpida Norgga Ráđđehus stádabušeahta oktavuođas mii almmuhuvvo vuossárgga.

Gudnejahttá eatnis Ella Holm Bull

Ella Holm Bull lei vuosttaš oahpaheaddji ja maŋŋel maid rektor Snoasa sámeskuvllas. Son lei maid dehálaš jietna sámepolitihkas ja barggai garrasit máttasámegiela ovddidemiin. Dál lea su bárdni Næjla, Nils Oskar Holm Bull, rahpan mánnávuođabáikki ja ráhkadan dohko čájáhusa gudnejahttin dihte eatnis.

Seailluha máttuid árbevieruid

Ávžžis Guovdageainnus láveje guhtta oapmedálu. Dál ii leat go okta vel báhcán. Jon Evald Hætta (40) bearrašiinnis eai vuollán eanandoalus. Dáhttot baicce viiddidit.

Steike ja vuošša deartna

Juohke vahku mii ráhkadit reportáša sámi árbevirolaš eallimis man nu hámis. Dán háve leat fitnan návehastime Ávžžis, Guovdageainnus. Go gussa guoddá, de lea árbevierru ávvudit deartnain dahje gássiin, nu movt Kárášjogas lohket. Dovddatgo boandda? Jeara juolluda go veahá njuoskamielkki ja ráhkat albma herskuid donge. Dološ áigge eanaš vušše deartna, muhto mu favorihtta gal lea uvnnas steikejuvvon deartna. Dat lea oba njálggat ja oba álki ráhkadit.
Presseblde

Norgga UNESCO ii leat ráhkkanan eamiálbmogiid giellajahkái

UNESCO galgá jođihit eamiálbmogiid giellajagi 2019, maid Ovttastuvvan Našuvnnat leat mearridan. Norgga UNESCO ii leat dattetge ráhkkanan jahkái.

Ávvudedje Snoasa sámeskuvlla

50 jagi áigi álge vuosttaš oahppit Snoasa sámeskuvlii. Dan maŋŋel leat 250 máná vázzán skuvlla ja dat lei dieđusge ávvudan veara sihke otná ja ovddeš ohppiide.

Ráhkat jokŋameasttu jođánit dahje siivvožit

Juohke vahku mii ráhkadit reportáša sámi árbevirolaš eallimis man nu hámis. Dán háve leat fitnan jogŋeme Mama Sarain ja dasto vuoššan jokŋameasttu, masa geavahin ebeliid dan sadjái go oastit gávppis stiivenávdnasa. Sáhtát jođánis measttu ráhkadit dahje juo geahččalit nugo mun dahken: Sullii 2 diimmu duolddahit measttu - mun lohpidan ahte šaddá máilmmi njálgga jokŋameastu!
SÁMi Ođasmagasiidna vulggii Mama Sara mielde muorjemeahccái

– Mu jurdagat álu jorret Tanzaniai

Meahcis lea áibbas earálágan ráfi go eará sajiin. Doppe jorret jurdagat juohke guvlui ja Mama Sara jurdagat leat eanaš Tanzanias, gosa leat ceggen skuvlla, gos 300 máná ožžot áibbas earálágan eallinálggu go muđui ledje oažžut.

Stádaministtar čierui sápmelaččaid dihte

Stádaministtar Oddvar Norli čierui go oinnii Synnøve Persena ja eará sámi akšunisttaid ceggen lávu ja álggahan nealgudanakšuvnna Stuoradikki olggobeallai. Sutnje lei lossat oaidnit sápmelaččaid nealgudeamen vuoigatvuođaideaset ovddas.

SÁMi Ođasmagasiidna ođđa hámis

Dás duohku rievdadat SÁMi Ođasmagasiinna ja sávvat don liikut min ođđa reportášaráiddu sámi árbevieruid birra seammas go oahpat earet eará gohkket min árbevirolaš biebmuid.

Mii – Gos – Goas? 14.09 – 21.09

SÁMI ođasmagasiidna muitala juohke háve juoidá, mii ovddos guvlui dáhpáhuvvá Sámis! Bures boahtin min “Mii – Gos – Goas?” spáltii!
Nanna lea ilus go Čižžeborasdávdasearvi veahkehišgoahtá sámi divššohasaid

– Lean olu šaddan ballat jápmimis

Susanne Elisabeth Siris, dahje Nannas nu mot su maid gohčodit, lea olu jagiid leamaš čižžeborasdávda ja son lea olu šaddan ballan jápmimis. Son lea hui ilus go čižžeborasdávdasearvi čalmmustahttigoahtá dán duođalaš buozalmasvuođa Sámis.

Ii dieđe sáhttá go váldit badjelasas bearraša boazodoalu

Son lea bajásšaddan boazodilis ja sávvá iežas ovtta čáppa beaivvi sáhttit váldit badjelasas bearraša boazodoalu. Maja Kristine Jåmas leat čielga ulbmilat, muhto ballá iežas boahtteáigge plánaid hehttejuvvot.  

Siiddut