Magasiidna

Mii duddjut niibeboahkana

Vahkkosaččat ráhkadat reportáša sámi árbevirolaš eallimis man nu hámis. Dán háve leat Kirsi Paltto mielde boagankurssas ges.

– Giitevaš geahčastagaid ja mánáid reaškasa vurken váibmui

Daid beivviid go Hilde-Márjá Johnsen sáhttá interneahtta bokte gulahallat, de čálista son dieđu SÁMi ođasmagasiidnii ja muitala iežas veahkkebarggu birra Marokkos.

Mii duhppet

Go ullu áiggut duhppet de dárbbašat ullu, ja dasto ruonásáibbo (dahje Marseille-sáibbo) – jogo bihttán dahje boahtala siste. Mii geavaheimmet maid čuoikasuoggana, bassanbreahta ja sihkaldaga go láhtti ribahii njuoskat. Mii suddjiimet maid beavddi plastihkain. Dás beasat oaidnit mo duhppet kártaŋggaid ja čuvlla. Mii leat leamaš Kirsi Paltto mielde duhppenkurssas.

– Duddjon addá munnje ráfi

Ann Kristine Balto (43) lei geassit jođus Osloi doallat duodjekurssa Sámi Viesus go gulai garra dálkki jođus. Son dattege vulggii kurssa doallat. – Noaideverdde mus dajai ahte albma láhkai dálkkáska easka go ruoktot ollen, ja nu dagai.

Girječálli leahkasta beakkálmasaid eallima

Susanne Hætta lea sámi girječálli, geasa beakkálmasat luhttet nu olu, ahte suvvet čállit iežaset eallimis. Son lea áiddo almmuhan girjji sámi stuorámus govvadáiddára Synnøve Persena birra.

Čájehit Johan Kaavena eallimis ja šiella čoakkálmasa

Bearjadaga rahppo čájáhus Johan Kaavena birra Kárášjoga Sámiid Vuorká-Dávviriin. Čájáhusas beassá maiddái oaidnit šielaid, mat gávdnojit musea vuorkkáin.

Goarostii proteastagávtti

Charlotte Solli Larsen (22) lei nu dolkan sámi vašálaččaide, geat besset friddja hearjidit almmolaš aviissaid kommentárasajiin, ahte goarostii albma proteastagávtti.
Mii leat leamaš Elen Marianne Utsi mielde márfume:

Mii márfut

Juohke vahku mii čállit sámi árbevirolaš eallimis. Márfun lea árbevirolaš biebmu ja márfut lávejit sihke bohcco ja sávzza varas, go leat njuovadan. Ii buohkain dattetge leat vejolašvuohta gárddis fáktet čoliid. Dalle heive verddevuođa váldit atnui ja fállat gođđosiid dahje guliid, ja nu lonuhit alcces čoliid ja vara.

Guđii Mátta-Ameriikka Mátta-Sámi dihte

Muhtin beaivvi 90-logus lea Anita Dunfjeld Aagård Equadoras. Son lea vuolgán Mátta-Ameriikkii oahppat spánska giela, muhto justa dán beaivvi lea áibbas eará giella su jurdagiin. Fáhkka lea oahppat máttasámegiela nu stuoris ahte ii dieđe eará go páhkket koaffara ja máhccat fas Norgii.

Lihkku vuoittuin Ella Marie!

Odne vuittii Ella Marie Hætta Isaksen Stjernekamp nammasaš NRK gilvvuid. Sámi Ođasmagasiidna sávvá lihkku dehálaš vuoittuin.

Mii suovastit bierggu

Juohke vahku mii ráhkadit reportáša sámi árbevirolaš eallimis man nu hámis. Ovddeš áiggi, go jiekŋaskábet eai gávdnon, de lei dábálaš suovastit ja goikadit bierggu vai seailu guhká. Dán áigge suovas- ja goikebiergu leat albma herskot ja luksusborramuš. Searvva don maid suovastit biergguid.
Ásahii nuvttá kafea veahki dárbbašeddjiide

Válljii eallima ja veahkehišgođii earáid

Ingress: Ole Bæverud (45) lei nu lahka jápmima gárrenmirkkuid geažil, ahte ii oaidnán eará ráđi go válljet eallima ja jápmima gaskka. Son válljii eallima ja válljii veahkehišgoahtit earáid, geat leat sullasaš dilis.

De lea neaskit ges

Vahkkosaččat ráhkadat reportáša sámi árbevirolaš eallimis, man nu hámis. Dát lea goalmmát oassi ráiddus mas oahppat gápmasiid dikšut. Duodjeinstituhtta lea dál oahpahan movt gávllut, gaccaštit ja sáltet gápmasiid, movt osttuid faskkut ja geavahat. Dál galgat dikšut ges gápmasiid.

Saemien Sijte čohkke ođđa muittuid

Ávvudeamit dávjá boktet muittuid ja dáid beivviid leage 50 jagi áigi go vuosttaš sámi oahppit álge Snoasa sámeskuvlii. Saemien Sijte lea čohkken govaid, aviisačállosiid ja eará dávviriid skuvlla historjjás. Dasa lassin dokumenterejit dálá ja ovddeš ohppiid, geat fitnet čájáhusas.

Osttuid faskun ja geavaheapmi

Juohke vahku mii ráhkadit reportáša sámi árbevirolaš eallimis man nu hámis. Mannan háve Duodjeinstituhtta oahpahii min gávlut, gaccaštit ja sáltet gápmasiid. Dál dan botta go vuorddašit gápmasiid sáltašuvvat guokte vahku, de ráhkkanit dikšut daid.

- Stuorra beaivi Saemien Sijtii ja Sápmái

Saemien Sijtii beassá viimmat huksegoahtit ođđa vistti. Nu lohpida Norgga Ráđđehus stádabušeahta oktavuođas mii almmuhuvvo vuossárgga.

Siiddut