Kultuvra

Doarju Ássanmiella- prošeavtta

Sámediggeráđi mielas lei Finnmárkku spábbačiekčanlihtus nu buorre doaibma, mii bovttii ássanmiela Sápmái. Dál dorjot prošeavtta joatkima 300 000 ruvnnuin.

Pippi sukseassa

Beaivváš Sámi Nášunála teáhtera Pippi čájálmas lea nu máilmmi beakkán ahte juohke čájálmas lea dadjat juo spággadievva. – Dát leamaš sukseassa. Oastet fal bileahtaid ovddalgiiti neahtas, de it dárbbat uvssas jorgalit.

Osttuid faskun ja geavaheapmi

Juohke vahku mii ráhkadit reportáša sámi árbevirolaš eallimis man nu hámis. Mannan háve Duodjeinstituhtta oahpahii min gávlut, gaccaštit ja sáltet gápmasiid. Dál dan botta go vuorddašit gápmasiid sáltašuvvat guokte vahku, de ráhkkanit dikšut daid.

– In cokka liikabiktasa iežan konfirmántii

Moadde vahku lea debáhtta jorran maŋŋel go konfirmánttaid váhnenčoahkkin mearridii ahte Guovdageainnu konfirmánttat galget vilges káhpa coggat konfirmašuvdnii. Duojáris ja eatnis Margrehe Niillasanieida Buljos váibmu jur čierrugođii go gulai sága.

– Leat váhnemat geat dáhttut káhpaid

Guovdageainnu konfirmánttaid váhnenčoahk-kimis dat váhnemat mearridedje ovttajienalaččat ahte dáhttu káhpaid konfirmánttaide.
Garra digaštallamat maŋŋel go váhnenčoahkkin mearridedje vilges káhpa konfirmánttaide

– Váhnemiin iige báhpas leat váldi bágget káhpaid konfirmánttaide

Mearrádus cokkahit Guovdageainnu konfirmánttaide vilges káhpaid lea bullehan garra digaštallamiid. Dál lohká Guovdageainnu searve- godderáđđi ahte ii oktage sáhte ráđi mearrádusa hilgut ja konfirmánttaid besset gárvodit movt háliidit konfirmašuvdnabeaivái.

- Stuorra beaivi Saemien Sijtii ja Sápmái

Saemien Sijtii beassá viimmat huksegoahtit ođđa vistti. Nu lohpida Norgga Ráđđehus stádabušeahta oktavuođas mii almmuhuvvo vuossárgga.

Bovde mánáid ja nuoraid duodjeeahkediidda

Kárášjoga Duodjeinstituhtta bovde mánáid ja nuoraid duodjeeahkedii juohke gaskavahku juovllaid rádjai. Duodjeinstituhta bagadalli Heidi Gaup juogadišgoahtá maiddái duodječehppodagas SÁMi Ođasmagasiinna lohkkiiguin.

Gudnejahttá eatnis Ella Holm Bull

Ella Holm Bull lei vuosttaš oahpaheaddji ja maŋŋel maid rektor Snoasa sámeskuvllas. Son lei maid dehálaš jietna sámepolitihkas ja barggai garrasit máttasámegiela ovddidemiin. Dál lea su bárdni Næjla, Nils Oskar Holm Bull, rahpan mánnávuođabáikki ja ráhkadan dohko čájáhusa gudnejahttin dihte eatnis.

Seailluha máttuid árbevieruid

Ávžžis Guovdageainnus láveje guhtta oapmedálu. Dál ii leat go okta vel báhcán. Jon Evald Hætta (40) bearrašiinnis eai vuollán eanandoalus. Dáhttot baicce viiddidit.
Presseblde

Norgga UNESCO ii leat ráhkkanan eamiálbmogiid giellajahkái

UNESCO galgá jođihit eamiálbmogiid giellajagi 2019, maid Ovttastuvvan Našuvnnat leat mearridan. Norgga UNESCO ii leat dattetge ráhkkanan jahkái.

Ávvudedje Snoasa sámeskuvlla

50 jagi áigi álge vuosttaš oahppit Snoasa sámeskuvlii. Dan maŋŋel leat 250 máná vázzán skuvlla ja dat lei dieđusge ávvudan veara sihke otná ja ovddeš ohppiide.

Ráhkat jokŋameasttu jođánit dahje siivvožit

Juohke vahku mii ráhkadit reportáša sámi árbevirolaš eallimis man nu hámis. Dán háve leat fitnan jogŋeme Mama Sarain ja dasto vuoššan jokŋameasttu, masa geavahin ebeliid dan sadjái go oastit gávppis stiivenávdnasa. Sáhtát jođánis measttu ráhkadit dahje juo geahččalit nugo mun dahken: Sullii 2 diimmu duolddahit measttu - mun lohpidan ahte šaddá máilmmi njálgga jokŋameastu!
SÁMi Ođasmagasiidna vulggii Mama Sara mielde muorjemeahccái

– Mu jurdagat álu jorret Tanzaniai

Meahcis lea áibbas earálágan ráfi go eará sajiin. Doppe jorret jurdagat juohke guvlui ja Mama Sara jurdagat leat eanaš Tanzanias, gosa leat ceggen skuvlla, gos 300 máná ožžot áibbas earálágan eallinálggu go muđui ledje oažžut.

Stádaministtar čierui sápmelaččaid dihte

Stádaministtar Oddvar Norli čierui go oinnii Synnøve Persena ja eará sámi akšunisttaid ceggen lávu ja álggahan nealgudanakšuvnna Stuoradikki olggobeallai. Sutnje lei lossat oaidnit sápmelaččaid nealgudeamen vuoigatvuođaideaset ovddas.

SÁMi Ođasmagasiidna ođđa hámis

Dás duohku rievdadat SÁMi Ođasmagasiinna ja sávvat don liikut min ođđa reportášaráiddu sámi árbevieruid birra seammas go oahpat earet eará gohkket min árbevirolaš biebmuid.

Siiddut