Kultuvra

Røros juovlamárkanat logi jagi juo

Røros márkanat, mat lágiduvvojit guovvamánus, leat guhká geasuhan eanemus olbmuid buot Trøndelága márkaniid gaskkas. Dál lea logát jahki go doppe lágidit juovlamárkaniidge, ja dat orrot geasuheamen olbmuid seammá bures go guovvamánu márkanatge.

Snoasa doaibman 10 jagi sámi giellahálddašanguovlun

Lea badjel 10 jagi áigi go Snoasasearvvai sámi giellahálddašanguvlui. Vaikko eai dovdda vel olahan visot mihttomeriid, de leat sihke máttasámi servodagas ja gielddas duhtavačča bargguin man leat čađahan giela ektui.

Maid čiegada Biret Márjá veaskkus?

Mii finaimet Sámedikki dievasčoahkkimis. Geahča maid Silje Karine Muotka (NSR), Synnøve Søndergaard (BB), Nancy Anti (GB), Elisabeth Erke (Bellodatsorjjasmeahttun áirras), Rávdná Buljo Gaup (Dievasčoahkkinstába ossodatjođiheaddji) ja Berit Marie P. E. Eira (JSL) čiegadit veaskkus. Dát lea albma amatevra filbma, muhto geahča fal lohpi, go Biret Márjá duođas viggá čiegadit juoidá.

Stáhta áigu jávkadit su

Lea reaškkas ja eallin beaivelanjas. Sii šurret ja okta nubbe gáfegohppu guorrana. Risten Máret Ánne Sara (1) oažžu eanemus beroštumi ja finada buohkaid askkis dáikime. Dán jagi juovlaskeaŋka Jovsset Ánte Sarai (26) lea juo boahtán. Stáhta áigu njuovvat su ealu, su eallima.   
Girjeságastallan

Kathrine Nedrejordain su girjji “Forvandlinga” birra

Kathrine Nedrejord lea áigeguovdil románain veagalváldima birra, Forvandlinga, maid son lea čállán iežas vásáhusaid vuođul. Dan olis son finai gieskat Kárášjoga girjerájus, gos Kirsi Paltto láidestii ságastallama suinna. Dá beasat lohkat oasi ságastallamis.
Oslo Sámiid Searvi ávvudii 70-jagi

Oslo gávpogii skeŋkeje luođi

Luohti lea bivnnuhat go goassege ovdal ja Oslo Sámiid Searvvi 70-jagi ávvudeames de geigeje luođi Oslo gávpogii.

oahpat speallat sáhkko-speallu

Vahkkosaččat ráhkadat reportáša sámi árbevirolaš eallimis man nu hámis. Dán háve mii oahppat Åsá Márgget Antis movt speallat sáhku. Sáhkku lea dološ sámi speallu.

- Gufihttarat maid spellet sáhkku

-Fáhkka bođii gufihtár mu lusa ja dajai sii maid spellet sáhku, ja mun nu movttáskin, dovddasta Edmund Johansen. Son lei meahcis ohcamin duodjeávdnasiid su sáhkku spellui go gávnnai dán muorrabihtá. -Das lei jo njunni ja njálbmi gárvvisin, in dárbbašan go čalmmiid ja beljiid dasa vuolastit, čájehaddá son olbmuide gufihtáriid gonagasa. -Dál ii leatgo vuordit dassái go dat soalddát bunccit vel bohtet, de beasan duddjot gárvvisin gufihtáriid iežaset sáhkkuspealu.

Illu - ođđa sámi mánáidbiktasat ilbman

7000 mánáidbiktasa leaba buvttadan. Juo ovdalgo vuovdigođiiga neahtas, de leigga juo vuovdan 1000 biktasa.

Skuvlla-Biehtár Ánne show geasuhii Kárášjogas

Viimmat lágiduvvui sáme-show, mas ii láittastuva sekunddage. Ja jos don gáttát showa dakkárin, maid dušše geahčat ja guldalat, de gal jáhkát boastut, go dán showii besse buohkat mielde!

Hásttuha buohkaid searvat giellaloktemii!

Son dáhtušii eambbo sámegiela oaidnit ja lohká eamiálbmogiid giellajagi leat buorre álgun oainnisin dahkagoahtit sámegiela juohke arenas.

Mii duddjut niibeboahkana

Vahkkosaččat ráhkadat reportáša sámi árbevirolaš eallimis man nu hámis. Dán háve leat Kirsi Paltto mielde boagankurssas ges.

– Giitevaš geahčastagaid ja mánáid reaškasa vurken váibmui

Daid beivviid go Hilde-Márjá Johnsen sáhttá interneahtta bokte gulahallat, de čálista son dieđu SÁMi ođasmagasiidnii ja muitala iežas veahkkebarggu birra Marokkos.
Giella, mánát, nuorat, Mátta-Sápmi ja riekteproseassat lea Sámediggeráđi váldodoaimmat 2019:s.

Vuoruhit giela ja riekteproseassaid

– Mu mielas mii čájehat dáinna bušeahtain jienasteddjiide ahte mii doallat dan maid lohpideimmet sidjiide, vaikko stáhtabušeahtta addá unnán ovddideapmái, dadjá sámediggeráđđi Henrik Olsen.

Mii duhppet

Go ullu áiggut duhppet de dárbbašat ullu, ja dasto ruonásáibbo (dahje Marseille-sáibbo) – jogo bihttán dahje boahtala siste. Mii geavaheimmet maid čuoikasuoggana, bassanbreahta ja sihkaldaga go láhtti ribahii njuoskat. Mii suddjiimet maid beavddi plastihkain. Dás beasat oaidnit mo duhppet kártaŋggaid ja čuvlla. Mii leat leamaš Kirsi Paltto mielde duhppenkurssas.

Siiddut