Kultuvra

Ollu mas válljet ja dievva galledeaddjit

Sámi ođasmagasiidna govvii duodjemárkaniin ja háleštii muhtin duojáriin. Báktehárjjis olbmot váccašedje birra vuovdinbevddiid ja gávppašedje veaháš makkárge giehtadujiid. Muhtin duojárat vuvde hui bures, muhtumat fas ledje doppe márkanfievrrideamen buktagiiddiset.

– Liikon “doarrut” dáruiduhttima vuostá

Mikkel Gaup searvvai Skábma-festiválii Davvesiidda gielddas ja son gallestalai sihke Gilevuona ja Davvesiidda ovddit vahku. Su mielas lea dehálaš boktit sámi iešdovddu ja dan ovddidit mearrasámiin.

Ealáskahttán dološ muitalusaid skelbmošemiin

Dutki Knut Qvigstad čohkkii badjel 800 sámi muitalusa ja almmuhii daid girjin 1900-logus. Dál leaba Sara Margrethe Oskal ja Anitta Suikkari ealáskahttán muitalusaid humoristtalaččat teáhterlávddi ala.

Leago sámi biebmus šat vuoiŋŋalašvuohta?

Máret Rávdná Buljo (40) háliida olahit digáštallama sámi biebmu vuoiŋŋalaš vieruin. Nu son lea searvan seminárii ovdánbuktit dán fáttá birra. – Go árvvus anát máttuidat birgejumi, de nannet iežat boahtteáiggi, son deattuha.

Sámi siida mánáide

Ivdnás movttegis nisu Maria Hauge jođiha bearrašiinnis erenoamáš sámi siidda, gosa turisttat eai leat nu buresboahttimat.

Sielu dálkkodeaddji

Mannan bearjadaga beasaimet vásihit erenoamáš konseartta Bissojogas Poršánggus, gos Kai Somby loaidastii ovttas ođđa musihkkáriiguin.
Árvvoštallan

Johan Turi geasuha

Johan Turi -čájálmas rohtte min badjel 100 jagi ruovttoluotta áiggis, togii, gos golbma olbmo deaivvadit: badjealmmái Johan Turi, dánmárkulaš etnográfa Emilie Demant-Hatt ja Girona ruvkefitnodaga disponeanta Hjalmar Lundbohm. Buohkain sis leat iežaset niegut.

Niehkomátkkis giellaberošteddjiid ozus

Morgane Lincy Fercot (21) lea bretonalaš journalistastudeanta, gii johtá iešguđet unnitloguálbmogiid luhtte, gávdnan dihte giellaáŋggirdeddjiid.

Sámit ja inuihtat – ollu oktasaš

Go sápmelaš ja inuihtta deaivvadit, de fuomášeaba fargga, ahte lea ollu oktasaš, eaige dušše dat moadde sáni, mat sulastit, nu movt kamiit / gápmagat.

Sávvet viiddidit oahpu

Sámi musihkkaakademiija, mii fállá ollesolbmuide sámimusihka oahpu, ohcá dál viidáset ruhtadeami lihkostuvvan prošektii.
ÁRVVOŠTALLAN:

Rievssatčivga guoimmuha

Sáhkkiivuođain vulgen geahččat Beaivváš-teáhtera Rievssatčivga-čájálmasa. Mii rávisolbmot sáhttit olmmošvuođa dihte doaškut gieđaid, muhto unnoraččat eai guoktiluša. Sii jogo ellet čájálmasa mielde dahje dolket.

Doaivaga dáidda

Hanne Grete Einarsena čájáhus Sámi dáiddaguovddážis rohtte geahčči ivdnás mátkái, mas gártá suokkardit eallima, buohcuvuođa, bákčasiid ja doaivaga.

Váillaha oppalaš gova táhteriin

Táhtersogalaš Elise von Sjeel cuiggoda čájálmasa boktit fas dološ táhterovdagáttuid. Son váillaha oppalaš gova táhteriin dán čájálmasas.

Táhteriid dilli dego sámiin

Gjertrud Lynge mielas lea stuorra illun, čájálmasa čájehit Sámis, go son oaivvilda diehtit sámiin ja tateriin leamaš seamma vásáhusat dáruiduhttinpolitihkas.
Mari Boine – Olmmoš ja lávlla (4/4)

Gudni ja roassu

Artista-Mari ja priváhta Mari leigga dego guovtti planehtas. Son lei násti gii bovdejuvvui feasttaide, olbmot liikojedje leat searválagaid dovddus násttiin. Mari vašuhii fuomášumi.

Siiddut