Kultuvra

Ollisvuođas čállá divttaid

– Dát girji lea mu eallinmátki, dadjá dáiddár ja diktačálli Elise Embla Scheele (27), gii lea dál áigeguovdil vuosttaš diktagirjjiinis «Dråper av mitt blod», mii almmustuvvá Álttás odne duorastaga.

Sámi musihkka- ja kultuvrafestivála illudahtii

Ovddit sotnabeaivvi Boazováris dahje Olenogorskas lágidedje 22. geardde sámi musihkka- ja kultuvrafestivála. Lei maid 13. gearddi  go lágiduvvui mánáid teáhterfestivála, Moainnas  lann’ (Máinnas gávpot). Sámi ođasmagasiinna luođujournalista čuovui doaluid.

Ođđa Giđđadulvi

Dán giđa ilbmá Sámi Našunálateáhteris ođđa Giđđadulvi, namalassii “Giđđadulvi VII”.

Sámi árbevirolaš bargguid govvideamen máilbmái

Fránskalaš govvideaddji Eric Proset ja su guoibmi, šveicalaš Alina, johtiba birra máilmmi govvemin báikkálaš olbmuid, geat ovddastit iežaset kultuvrra ja árbevieruid.

Ollu mas válljet ja dievva galledeaddjit

Sámi ođasmagasiidna govvii duodjemárkaniin ja háleštii muhtin duojáriin. Báktehárjjis olbmot váccašedje birra vuovdinbevddiid ja gávppašedje veaháš makkárge giehtadujiid. Muhtin duojárat vuvde hui bures, muhtumat fas ledje doppe márkanfievrrideamen buktagiiddiset.

– Liikon “doarrut” dáruiduhttima vuostá

Mikkel Gaup searvvai Skábma-festiválii Davvesiidda gielddas ja son gallestalai sihke Gilevuona ja Davvesiidda ovddit vahku. Su mielas lea dehálaš boktit sámi iešdovddu ja dan ovddidit mearrasámiin.

Ealáskahttán dološ muitalusaid skelbmošemiin

Dutki Knut Qvigstad čohkkii badjel 800 sámi muitalusa ja almmuhii daid girjin 1900-logus. Dál leaba Sara Margrethe Oskal ja Anitta Suikkari ealáskahttán muitalusaid humoristtalaččat teáhterlávddi ala.

Leago sámi biebmus šat vuoiŋŋalašvuohta?

Máret Rávdná Buljo (40) háliida olahit digáštallama sámi biebmu vuoiŋŋalaš vieruin. Nu son lea searvan seminárii ovdánbuktit dán fáttá birra. – Go árvvus anát máttuidat birgejumi, de nannet iežat boahtteáiggi, son deattuha.

Sámi siida mánáide

Ivdnás movttegis nisu Maria Hauge jođiha bearrašiinnis erenoamáš sámi siidda, gosa turisttat eai leat nu buresboahttimat.

Sielu dálkkodeaddji

Mannan bearjadaga beasaimet vásihit erenoamáš konseartta Bissojogas Poršánggus, gos Kai Somby loaidastii ovttas ođđa musihkkáriiguin.
Árvvoštallan

Johan Turi geasuha

Johan Turi -čájálmas rohtte min badjel 100 jagi ruovttoluotta áiggis, togii, gos golbma olbmo deaivvadit: badjealmmái Johan Turi, dánmárkulaš etnográfa Emilie Demant-Hatt ja Girona ruvkefitnodaga disponeanta Hjalmar Lundbohm. Buohkain sis leat iežaset niegut.

Niehkomátkkis giellaberošteddjiid ozus

Morgane Lincy Fercot (21) lea bretonalaš journalistastudeanta, gii johtá iešguđet unnitloguálbmogiid luhtte, gávdnan dihte giellaáŋggirdeddjiid.

Sámit ja inuihtat – ollu oktasaš

Go sápmelaš ja inuihtta deaivvadit, de fuomášeaba fargga, ahte lea ollu oktasaš, eaige dušše dat moadde sáni, mat sulastit, nu movt kamiit / gápmagat.

Sávvet viiddidit oahpu

Sámi musihkkaakademiija, mii fállá ollesolbmuide sámimusihka oahpu, ohcá dál viidáset ruhtadeami lihkostuvvan prošektii.
ÁRVVOŠTALLAN:

Rievssatčivga guoimmuha

Sáhkkiivuođain vulgen geahččat Beaivváš-teáhtera Rievssatčivga-čájálmasa. Mii rávisolbmot sáhttit olmmošvuođa dihte doaškut gieđaid, muhto unnoraččat eai guoktiluša. Sii jogo ellet čájálmasa mielde dahje dolket.

Siiddut