Dïhte gaajh våajnoes gïelebarkije jïh gïeleïedtjeladtje Ánne Márjá Guttorm Graven jïh teknologeles gïelebyjrese Romsesne aktem tjarke veanhtoem utnieh saemien gïele aktem båetijem aejkiem åtna dennie digitaale veartenisnie. Daesnie guvvie dejstie gïeleseminaaresne Romsesne evteben asken.

–Mijjieh buektiehtibie saemien gïelem nænnoestehtedh digitaale veartenisnie

Saemiedigkie sæjhta saemien nænnoestehtedh digitaale veartenisnie. Dïhte åehpies gïelebarkije jïh gïeleïedtjeladtje Ánne Márjá Guttorm Graven jïh teknologeles gïelebyjrese Romsesne aktem tjarke veanhtoem utnieh saemien gïele aktem båetijem aejkiem åtna dennie digitaale veartenisnie.

– Daan mearan mijjieh 70 % Facebookeste jarkoestamme jïh daelie aalka fuahpan sjïdtedh gaajhkem  jarkoestidh mij lea aajmene. Daan biejjien gåarede aktem Facebookem veeljedh mij lea noerhtesaemien gïelesne. Gosse dam saemiengïeleldh Facebookem rïhpesth dellie ”logg på” jïh ”Hva tenker du på?” jïh vielie lea noerhtesaemien gïelesne. Daate jarkoestimmiebarkoe lea akte jïjtjevyljehke barkoe orreme mijjeste. Jeanatjommes dehtie gïelebarkoste maam manne darjoem lea jïjtjevyljehke barkoe. Mijjieh tjoerebe aelkedh vielie beetnegh dennie digitaale veartenisnie nuhtjedh juktie saemien desnie nænnoestehtedh. Joekoen hijven Saemiedigkie sæjhta dam prioriteradidh, Ánne Márjá Guttorm Graven tjïelkeste.

Dïhte veanhta saemien aktem båetijem aejkiem åtna digitaale veartenisnie, jis dam eensilaakan dorje daelie. Sæjhta aaj stoerre nåhtojne årrodh.

– Dïhte mij lea hijven gosse dam saemiengïeleldh Facebookem veeljie, lea gosse Facebook saemiengïelesne gihtjie mïsse datne ussjedh. Dellie stoerre nuepie datne jïjtje aalkah saemiengïelesne ussjedidh, jïh datne raaktan dov statusem saemiengïelesne tjaalah. Nov lea gujht naemhtie, jis datne mannem man akt bïjre gihtjh nöörjengïelesne, dellie aaj stoerre nuepie manne nöörjengïelesne vaestedem jïh ij saemiengïelesne. 

Gaervies terminologije mij maahta åtnasovvedh

Ánne Márjá Guttorm Graven lea aaj saemien Scnapchat-kontoen tseegkeme man nomme Snaepmie. Jïh aajkoe lij almetjh skreejrehtidh saemien nuhtjedh digitaale veartenisnie. Dåehkie Snaepmie lea gaajhkide saemide. Fïerhten våhkoen akte orre Snaepmie-utnije, jïh naemhtie mijjieh åadtjobe ovmessie saemiej aarkebiejjiem dåeriedidh. 

– Daate faalenasse lea gaajhkide saemien gïelide. Mijjieh hov sinsitnine gaskesadtebe dennie digitaale veartenisnie, jïh joekoen vihkeles saemiengïeleldh almetjh saemiengïelesne gaskesedtieh. Digitaale veartene varke åvtese jåhta, men mijjieh joe terminologijem utnebe jïh maehtebe dam jeatjah lehkesne aaj nuhtjedh. Mijjieh mah Facebookem jarkoestamme, libie tjoereme orre dïejvesh gaavnehtidh jïh mijjieh libie terminologijine barkeme. Seamma dïejvesh maehtieh åtnasovvedh jeatjah programmine aaj, jeahta. 

– Mijjieh åvtese barkebe

Teknologeles gïelebyjrese Romsesne, gusnie dovne akte Giellatekno-dåehkie jïh akte Divvun-dåehkie,  biejjieladtje barka  juktie gorredidh datne maahtah saemiengïelesne tjaeledh daatovrisnie jïh mobijletellefovnesne.

– Gåarede gujht dan digitaale veartenen mietiemoerem dåeriedidh. Daan biejjien mijjen lea saemien tastatuvre guktie datne maahtah saemiengïelesne tjaeledh. Mijjen leah gïeledïrregh mah buerebe buerebe juhtieh. Aarebi tjoerimh nöörjen tjaeledh guktie mubpieh edtjin dam guarkedh. Daelie gåarede saemiengïelesne tjaeledh jïh ajve maasjinajarkoestimmiem nuhtjedh guktie daaroeh mijjen guarkoeh. Mijjieh soejkesjibie aktem seammalaakan jarkoestimmieprogrammem darjodh dejtie jeatjah saemien gïelide aaj, guktie maehtebe dej saemien gïeli gaskem jarkoestidh, Divvun-prosjekten barkije Børre Gaup tjïelkeste.

– Krïevh vielie Facebookeste

Dïhte gellie nuepieh vuajna guktie maahta saemien lutnjedh seammalaakan goh vuesiehtimmien gaavhtan nöörjen. Gaup jeahta jïjnje lea jearohke utniejistie. Daan biejjien fer vaenie saemiengïeleldh almetjh saemiengïelesne tjaelieh, gosse vuesiehtimmien gaavhtan sov statusem orrestehtieh Facebookesne. Naemhtie Facebook ij naan fåantoem vuejnieh ”jarkoestimmiebåalam” saemiengïeleste nöörjengïelese prioriteradidh.

– Daamtaj geerve sosijaale meedijesïelth birredh sisvegem lissiehtidh mestie ij dïenestem utnieh, men utnijh nuepiem utnieh jarkoestimmieprogrammh krïevedh jallh jarkoestimmieprogrammi bïjre birredh. Jïh gosse jïjnje saemiengïelesne tjaalasåvva dellie aaj vielie daerpies sjædta jarkoestimmine.

–Tjuara aaj ööhpehtimmiem prioriteradidh.

Daan jaepien EN:n aalkoealmetjegïelejaepie jïh Saemiedigkie sæjhta dam digitaale gïelem prioriteradidh. Gaup jeahta daate eevre iemie. 

– Daan biejjien doh jeanatjommesh dan digitaale veartenen tjirrh gaskesedtieh jïh dellie aaj iemie Saemiedigkie pryövoe dam prioriteradidh. Seamma tïjjen vihkeles ööhpehtimmiem prioriteradidh, juktie mijjieh hov saemiengïeleldh utnijh daarpesjibie, Gaup jeahta.