Psykologespesialiste Saemien nasjonaale maahtoedïenesjisnie – psykiske healsoevaarjelimmie jïh geeruvevoete, SANKS, Elisabet Gerhardsen veanhta lea vihkeles healsoebarkijh nuhtjedh mah daajroem saemien kultuvren bïjre utnieh.

Kultuvregoerkese vihkeles healsoesuerkesne

Båehtjierdimmiem healsoebarkijijstie åadtjodh mah daajroem saemien kultuvren bïjre utnieh lea akte stoerre aevhkie saemien skïemtjijidie. Kultuvregoerkese lea daamtaj vihkielåbpoe gïeleste. Dam psykologespesialiste Elisabet Gerhardsen jeahta Saemien nasjonaale maahtoedïenesjisnie – psykiske healsoevaarjelimmie jïh geeruvevoete, SANKS.

Gerhardsen mij gellie jaepieh psykiatrijen sisnjelen barkeme lea dååjrehtamme kultuvregoerkese jïh gïele tsiehkiem sagke aelhkebe darjoeh dovne sujhtijasse jïh skïemtjijasse.

Joekoen vihkeles seamma kultuvrem utnedh, jeenjesh dejstie mejgujmie manne leam soptsestamme vienhtieh kultuvre lea vihkielåbpoe gïeleste. Jis kultuvremaahtoem åtnah dellie siebriedahken tsiehkieh damth, datne jïjnjem mekanismi bïjre daajrah saemien siebriedahkesne, vuesiehtimmien gaavhtan saemieh skaamasjieh psykiatrijen bïjre soptsestidh. Jis ij daam kultuvregoerkesem utnieh dellie skïemtjije daamtaj tjuara guhkiem gïehtelidh sov kultuvrem tjïelkestidh, jïh dïhte gujht båehtjierdimmiem sturrie, Gerhardsen tjïelkeste. 

Dïhte aaj veanhta akte dejstie vihkielommes fåantojste kultuvredaajroem utnedh lea dellie daajra guktie almetjh sinsitnine soptsestieh. Healsoebarkijh saemien kultuvrine jïh gïeline daejrieh vuesiehtimmien gaavhtan datne ih edtjh fuehpesne årrodh gosse edtjh man akt bïjre soptsestidh mij lea ånnetji gïerve.

– Jis aktem saemien maadtoem jallh saemien kultuvregoerkesem åtna dellie daajra man aelhkie jallh gïerve lea tabuteemaj bïjre soptsestidh. Saemien kultuvresne desnie mijjieh vuesiehtimmien gaavhtan  jïjnjem bïerkelibie. Akte saemien ålma ij sïjhth jiehtedh satne dan gaajh rudtjeste sjïdteme, dagke sæjhta jiehtedh ”manne aalkam rudtjesne damtedh”. Akte jeatjah vuesiehtimmie mov barkoste lea maam akte gujne, mij dåeriesmoerh utni, munnjien soptsesti gosse manne gihtjim mejtie dïhte lij jeatjah båehtjierdimmievuekieh pryöveme, ”manne gujht naakenidie ringkeme”, tjïelkesti. Mov ohtje daajroen gaavhtan saemien kultuvren jïh davvoje-aerpievuekien bïjre manne slyöhpim mov skïemtjijem gellie gyhtjelassh gihtjedh gïese satne lij ringkeme, psykologespesialiste tjïelkeste.

Ij ajve hijven

Læjhkan Elisabeth Gerhardsen ij tuhtjh gaajhke hijven gosse healsoebarkijh daejnie såarhts kultuvregoerkesinie nuhtjieh. Dïhte aaj veanhta  daate maahta heaptojne sjïdtedh dejnie smaave siebriedahkine gusnie gaajhkesh gaajhkesidie demtieh. Dïhte dan åvteste soptseste SANKS:ne dah leah eevre voerkeslaakan healsoebarkijh kultuvregoerkesinie noerhtesaemien dajveste seehteme åarjelsaemien dajvesne. Naemhtie barkijh kultuvrem demtieh men eah naan ektiedimmiem fuelhkide jallh voenges siebriedahkide utnieh, jïh destie skïemtjije maahta tuhtjedh båehtjierdimmie aelhkebe sjædta gosse båehtjierdæjja ij leah lïhkebistie.

– Maajetjh sagke aelhkebe saemien kultuvrem nuhtjedh båehtjierdimmesne. Aarebi jeenjesh healsoesuerkesne lin jueriedisnie. Jïh annje maahta skïemtjijh råakedh mah eah saemien kultuvrem våaroeminie utnieh, mah ammes domtoeh jis saemien gïele jeatjah skïemtjijidie åtnasåvva, Gerhardsen tjïelkeste.

Buerebe sjïdteme


Pensjovniste Anna Joma Granefjell mij skïemtjesåjhterinie barkeme daajra sov jieliedistie healsoesuerkesne  daajroe saemien kultuvren jïh gïelen bïjre maahta joekoen vihkeles årrodh gosse edtja saemien skïemtjijh sujhtedh. 
Gosse skïemtjesåjhterinie barki dellie aaj dååjri reereme vuastali satne saemien nuhtji saemien skïemtjijidie.

Akte dejstie mij lea dååjreme guktie gïele jïh kultuvre maehtieh akten skïemtjijen aarkebiejjiem aelhkebe darjodh lea skïemtjesåjhtere Anna Joma Granefjell, mij daelie pensjovnistine sjïdteme. Dïhte måjhta guktie akte åarjelsaemien skïemtjijen fuelhkie skïemtjegåetien åvtehkasse veedtsi jïh sïjhti satne meehti sijjen fuelhkielïhtsegem sujhtedh.

– Dah maaje sïjhtin manne edtjim dam båeries skïemtjijem sujhtedh mij åajvahkommes saemiesti, men dellie striengkies bïevnesem åadtjoejim ij naemhtie darjodh, dan åvteste ”daennie skïemtjegåetesne gaajhkesh dovnesh seammalaakan gïetedibie”. Maajetjh ij lij naemhtie abpe mov barkoetïjjem. Gellien aejkien mov daajroe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre lea gujht meatan orreme skïemtjijen tïjjem skïemtjegåetesne aelhkebe darjodh, Joma Granefjell minngemosth jeahta.