Stáda gohčoda Pedera lobihis boazodoallin

20 jagi áigi son oaččui eagis doalu. Eiseválddiid beales šattai ollu moivi ja 2016:s son massii visot boazodoallorivttiid. Dál lea vuoittáhallan guovtti dikkis, ja diggegolut leat gártan juo badjel 800 000 ruvnnu. – Barggan iežan rivttiid ovddas dassái go reastaluvan, lohká Peder Sokki.

– Šattan vástidit dán. Dál dat gal riŋge advokáhtta. Sihkkarit lea duopmu celkon dál, lohká Peder ja botke jearahallama. 

SÁMi ođasmagasiidna lea jearahallame Peder Sokki Pit Stop -boradanbáikkis, Guovdageainnus, go telefovdna čuodjá. Son lea áiddo lágastan stádain Hålogalándda lágamánnirievttis. Su advokáhtta Anja Jonassenis eai leat buori ságat. Peder lea vuoittáhallan.

Loahpas adde árbbi 

Peder Sokki Ordda orohagas, Guovdageainnus, lea okta boazodolliin geat leat šaddan lágastit vuoigatvuođaideaset ovddas. Visot álggii das, go váhnen guovttos  boarásnuvaiga ja soai vieljain jotkkiiga váhnemiid doalus. Viellja válddii badjelasas áhčis doalu ja Peder ges jotkkii eatnis namas dassái go boazodoallohálddahusas sihkastedje doalu. 1998:s oaččui Peder eagis doalu, muhto dalle easkka álge ge hástalusat.

– Mun ožžon eagi doalu 1998:s, muhto hálddahus ii dohkkehan ahte mun dan oaččun. Sii lohke doalu heaittihuvvon, vaikko dat ii leat duohta. Eahki ii heaittihan doalu goassege. Son dušše vuvddii bohccuid go boarásnuvai. Dan rájes go eai dohkkehan ahte galgen beassat iežan árbbi oažžut, de lea ášši jorran sihke hálddahusas, dalá guovlostivrras ja boazodoallostivrras. Easkka 2013:s de guovllustivra meannudii mu ášši, ja adde munnje eagi doalu. Dalle jáhkken ahte buot lea ortnegis, ja mun ledjen hui duhtavaš, muitala Sokki.

 

­Fáhkkestaga rivveje árbbi

– Muhto de fas čuožžiledje váttisvuođat. Eanandoallodirektoráhta ii registreren doalu ovdal 2015:s ja de dat nagodedje registreret dan áibbas ođđa doallun, čilge Peder SÁMi ođasmagasiidnii.

Go doalu gohčodedje ođđa doallun, iige árbejuvvon doallun, de lágalaččat orohaga eará miellahtut šadde fáhkka bealálaččat ja sáhtte vuosttildit ođđa doalu, jus dáhtto. Viđas vuosttildedje ja 2016:s Eanandoallodirektoráhta njulgestaga sihkastii Pedera doalu oalát vuosttildemiid dihte. Peder gárttai oalát rivttiid haga.

– In oba ipmir ge movt direktoráhta nagodii jorahit árbejuvvon doalu ođđa siidadoallun. Dat han šattai justa nuppe láhkai go maid dalá guovllustivra lei mearridan. Eagi doallu lea leamaš 1978 rájes, dan rájes go stáda jugii doaluid boazosápmelaččaide. Go eahki heittii boazodoalus, son vuvddii bohccuid, iige ieš dan doalu. Mii leat maid nagodan dokumenteret ahte dán doalus leamaš guođohanrievttit 1700-logu rájes, čilge Peder.

Stevdnii stáda - vuoittahalai

Peder stevdnii stáda diggegoddái áššemeannudanboasttuvuođuid dihte.

­– Diggegottis lágastin áššemeannudanboasttuvuođaid alde, go gohčodedje mu siidaoasi ođđa siidaoassin, iige árbejuvvon siidaoassin. Stáda logai sis paragráfa, man vuođul sáhttet jorahit boares siidaosiid ođđa siidaoassin, ja nu mun vuoittáhallen doppe.

Peder guoddalii ášši Hålogalándda lágamánniriektái, ja fylkkamánni mieđihii vuordit bákkus njuovvat Pedera bohccuid, dassái go ášši meannuduvvo lágamánnirievttis.  

Skábmamánu loahpas meannudii riekti su guoddaleami. Dál lea Peder vuoittáhallan nuppes.

– Dál de bođii diehtu mas juo ballen. Lean vuoittáhallan vuot. Dat leat rivveme buot mu rivttiid. Gal dat lea váivi go ná lea. In mun dal vuordán eambbo. Stáda bargá aivve vuostá boazodoalu ja visot daid boares rivttiid dáhttot sihkastit. Boazosámi rivttiid eai váldde oba vuhtiige. Dál ferten máksit áššegoluid, ja stádii vel bázii vealgi máŋga čuohteduháha. Balan reastaluvvat dál. Miljovnnat dat dása mannet, šuohkká son.

Ráhkkaneame guoddalit

Odne lea Peder ráhkkaneame guoddalit ášši Alimusriektái, seammás go geahččala birget. Diggeášši ii leat leamaš hálbi. Dušše diggegotti ja lágamánnirievtti golut leat oktiibuot 817 000 ruvnnu. Man ollu dan ovdal lea golahan áššái, ii oba dieđege.

– Mun siiddastalan ja mus lea bohccot, muhto ii mus leat siidaoassi, inge leat geange vuolde. Fylkkamánni advokáhtta logai mu lobihis boazodoallin. In galggaše oba meahcisge. Lean šaddan bargat eará bargguid vai birgen. Fargga eai báze šat eará go njiŋŋelasat ja daidge ferten vuovdit, vai nagodan juobe veahá ge dáid goluid máksit. In oaččo doaibmadoarjaga, inge boraspirebuhtadusa vaikko visot lea duođaštuvvon. Mus eai leat šat rievttit, lohká son ovdalgo vuolgá ruoktot riŋget fas advokáhttii gullat movt dál galgá.

Peder Sokki dáhttu dál veahki Sámedikkis. Son galgá čoahkkinastit sámediggeráđiin dáid beivviid.

Håkon Isak Vars lea álggahan doarjjakampánjja Facebookas. Dássážii lea čoaggán birrasiid 50 000 ruvnnu veahkkin máksit diggegoluid. Joavkku gávnnat dás.