Snoasa sátnejođiheaddji Tone Våg oaivvilda gieldda bargiid buori barggu dahkan mihttomeriid olahit.

Snoasa doaibman 10 jagi sámi giellahálddašanguovlun

Lea badjel 10 jagi áigi go Snoasasearvvai sámi giellahálddašanguvlui. Vaikko eai dovdda vel olahan visot mihttomeriid, de leat sihke máttasámi servodagas ja gielddas duhtavačča bargguin man leat čađahan giela ektui.

– Lei hui eahpesihkaris álgu, ja searvvaimet vaikko eat diehtán olus movt doaimmahit dán rolla.  Mii leat oahppan dađistaga, ja buori čeahpes gielddabargiiguin ja buorre ráđđealbmán de oaivvildat šaddan buorre hálddašanguovlun sámi eavttuid vuođul, lohká Snoasa sátnejođiheaddji Tone Våg. Son mieđiha ahte buohkat ledje oba eahpesihkkarat masa serve, muhto dál oaidná bohtosiid ja ahte eanaš mihttomeriid leat olahan. 

Logi jagis lea olu dahkkun Snoasas. Snoasa galbe goappašat gillii. Snoas lea máttasámegiella mánáidgárddis ja skuvllas. Máttasámi mánáidgirjjid lea vuoruhan ja dál leat eambbosat sámi álbmogis gii hálddaša eatnisgiela. Mátta Sápmi lea lunddolaš oassi servodagas ja lea dál áibbas lunddolaš sihke gullat máttasámegiela. 

– Mis lea mánáidgárdi mii oahpaha máná juo unnin hállat máttasámegiela. Mii earat oahppat maid cealkágiid ja sániid mainna sáhttá gulahalat. Giela ferte ovdánahttit vai sáhttá geavahit juohke servodaga dásis, lohká Våg.

Pionera


Knut Wik, Trøndelaga fylkkagieldda seniorráđđeaddi lea sámáššiid koordinator ja lohká Snoasa ovdavázzin ođđa giellahálddašanguovllu gielddaide. 

Knut Wik, Trøndelaga fylkkagieldda seniorráđđeaddi lea sámáššiid koordinator.Son govve Snoasa gielda pioneran dahje ovdavázzin. Wik oaivvilda Snoasa gieldda gáibádusat fylkkagildii leamaš dehálačča, erenoamážit dál go eambbo Trøndelaga gielddat šaddet giellahálddašanguvlui. 

– Trøndelagas šaddá stuora ovddasvástádus ja olu doaimmat.  Árabut dán jagi beasaimet maid gullat Rørosa searvan. Ferten lohkat ahte bures dovdu Snoasa leat sámi suohkan. Mii dáhttut ain ovddidt sámi gielddaid ja dáhttut maid ovttasbarggu nannet. Mii ovttasbarat Engerdalenin Hedmárkkus ja Nordlándda fylkkasuohkanin. Mii sávvat maid buori ovttasbarggu Jemtlánddain ja Herjedálenin geat leat čájehan beroštumi ovttasbargagoahtit, lohká Wik. 

Guhkes buorre proseassa

Oahpaheaddji, Sigbjørn Dunfjeld lea okta sis gii lea čuvvon Snoasa gieldda juo dan rájes go searvvai giellahálddašanguovlun. Son lohká gieldda bures ovdánan, muhto ahte ain lea olu maid ain fertejit bargat. 

.– Lean leamaš mielde álggu rájes juo go plánegoahte ja ráhkkanedje. Ledjen hui gealdagasas movt snoasalaččat dusteje hálddašanguovllu doaimmaid. Lihkkus lea mannan hui bures, go álggus ballen vuosttildeames. Lihkkus lei dušši ballu.


Oahpaheaddji Sigbjørn Dunfjeld  lea čuvvo Snoasa ovdáneamis hálddašangieldan. Son lohká gieldda bures ovdánan, muhto ain lea olu man ferte doaimmahit. 

Dunfjeld oaivvilda sámi hálddašanguovlu searvama leat buvttahan olu buriid.

– Barggan joatkaskuvllas ja doppe vásihat buriid bohtosiid. Bealli ohppiin lea máttasámegiella vuosttašgiellan. Illá jahkan dat lei dáhpáhuvvat jus Snoasa ii lean searvan giellahálddašanguovlun ja jus ii lean sámi mánáidgárdi, lohká Dunfjeld gii oaivvilda leat dehálažžan ahte Snoasa joatká barggus ja ahte lea ovdavázzin eará máttasámi hálddašanguovlluide. 

– Mii fertet joatkit ovdánahttit giellaguovddáža ja fálaldagaid mat doppe lea. Mii fertet maid geahčadit movt skuvlla galgá nannet giellaarenan ja kulturgaskusteaddjin. Dovddan ahte Trøndelaga politihkkárat ja hálddahus duđaid dáhttut buori barggu dahkat ovddidit sámevuođa. Mus lea doaivva ahte dat bargu mii lea álggahuvvon joatkašuvvá, lohká Dunfjeld.