Guevteli saemieh NSR báikkálašsearvvi jođiheaddji, Thomas Ole Andersen illuda bargagoahtit veahkkin hábmet Rørosa giellahálddašanguovlun.

NSR nanne barggustis Máttasámis

NSR nanne barggustis Máttasámis áibbas ođđa báikkálaš servviin. Ođđa searvi Guevteli saemieh bargagoahtá sihkkarastit máttasámegiela ja geavahit návccaid máttasámi guovllu vuoigatvuođaáššiide.

Moatti vahku áigi mearriduvvui Mátta Trøndelága ja Hedmárkku sámesearvvi juohkásit guovtti sadjái, nu ahte Rørosas ja Troanddimis lea goabbáge báikkálaš searvi. Røros báikkálašsearvi, Guevteli saemieh – NSR  leat dál juo háhkan 50 miellahtu.

– Go juo Troanddin sávai sierra sámesearvvi, de lei lunddolaš ásahit searvvi sihke Troanddin gávpotsámiide ja sámiide olggobealde gávpoga. Min mielas lea máilmmi buorre čoavddus ja mii leat Unni Fjellheim nammaárvalusa Røros váriid ektui váldán vuhtii. Dán guovllus leat máŋga válgalistta, muhto mii leat áidna báikkálašsearvi mii bargá aktiivvalaččat, nu ahte dovddan mis stuora ja dehálaš bargu, čilge Guevteli saemieh searvvi jođiheaddji Thomas Ole Andersen.

Guevteli saemieh – NSR nubbinjođiheaddji lea Unni Fjellheim. Muđuid stivrras Sakka Danielsen Fjellheim, Reisa Penta Granefjell ja Stig Arne Somby.

Stuora plánat

Ođđa báikkálaš searvvis Guevteli saemieh - NSR leat stuora plánat.

– Mii dáhtut fálaldagaid mánáide ja nuoraide, čilge stivrajođiheaddji Andersen ja lohká stuorámus áššit mainna dáhtut bargat leat gal giella- ja vuoigatvuođaáššit.

Dál go Røros lea oassin giellahálddašanguovllus de dáhtut searvat bargui movt hábmet giellahálddašangieldda.

– Mii fertet muitalit maid dáhttut. Giella, báikenamat ja almmolaš bálvalusa han galget dál guovtti gillii ja dalle lea dehálaš ahte muitalit movt mii dáhttut dán. Mis lea jearran searvatgo prosessii ja nu oaidnit ahte min searvi oažžu dehálaš barggu ovddasguvlui, lohká Thomas Ole Andersen.

Máttasámi vuoigatvuođat

Searvi lea juo árvalan ásahit sierra sámi báikenammalávdegotti Rørosii mii pláne ja árvala guovttegielat šilttaid ja gii goziha ahte šaddet rievttes sámi báikenamat.

– Mii leat árvalan olbmuid lávdegoddái ja sádden árvalusa Røros suohkanii. Die lea min vuosttaš unna politihkalaš ášši, lohká stivrajođiheaddji.

Ođđa báikkálaš searvi oaivvilda dehálažžan vuoruhit  bargat vuoigatvuođaáššiin Máttasámis, go doppe leamaš olu hástalusat.

– Máttasámis lea leamaš okta alimusriekteášši. Mii dáhttut politihkalaš foruma gos geahčadit movt bargat máttasámi vuoigatvuođaáššiiguin. Mii dáhtut seminára lágidit gosa bovdet fágaolbmuid ja NSR politihkkáriid dáid áššiid digaštallat. Maiddái dáhtut ovttasbarggu boazosámiiguin, lohká Andersen ja sávvá sin searvi nagoda 3-4 áirrasin olahit Sámediggái boahtte sámediggeválggas.