– Mun lean nu suhttan dál Norgga eiseválddiide, lohká sámediggepresideanta Aili Keskitalo. Son ii ipmir manne Norgga eiseválddit billistit nuorra boazodoalli ovdii.

– Lean nu suhttan Norgga eiseválddiide  

Norgga Sámiid Searvvi 50 jagi ávvodoalut eai šaddan nugo plánejuvvon. Dat, man hejot ja badjelgeahččamiin stáda lea gieđahallan Jovsset Ánte Sara, čuozai garrasit ávvudeapmái. – Mun lean nu suhttan Norgga eiseválddiide dál, lohká sámediggepresideanta Aili Keskitalo.

Mii deaivvadit sámediggepresideanta Aili Keskitaloin Sámedikki boradanlanjas. Lea iđđesárrat ja NSR ávvudoalut leat áiddo nohkan. Ii leat máŋga beaivvi das go diehtu bođii: Norgga eiseválddit áigot bákkus njuovvat Jovsset Ánte Sara ealu, jus ieš ii daga dan.

- Ávvudeames geavaheimmet olu áiggi Jovsset Ánte Sara áššái. Leimmet áiddo gullan ahte dál stáda dáhttu bákkus njuovvat su ealu, jus ieš ii geahpet. Min báikkálaš searvi loktii ášši, ja riikkačoahkkin ráhkadii cealkámuša. Mun jáhkán, ahte mii buohkat oinniimet dárbbu dadjat juoidá dan birra, go dat lea dan mađe prinsihpalaš ášši. Ja geavai maid nu ahte ávvukonseartta oktavuođas Mari Boine lei válljen geassit sisa Máret Ánne Sara, gean mii buohkat diehtit Jovsset Ánte oabbán. Máret Ánne lei lávddi alde iežas ođđa proteastadáidagiin ja filmmain. Lei hui nana čalmmustahttin ja gal dat čuozai go boahtá kulturdáhpáhusas maid oidnosii. Dáhpáhus lei vuorddekeahtes ja dat čájeha ahte váikko mii ávvudit, de mii bargat duođalaš áššiiguin maid, muitala sámediggepresideanta SÁMi ođasmagasiidnii. 

 

Beahtahallan ja suhttan

Son, dego máŋgasat earát, leat suhttan das mo eiseválddit leat gieđahallan Jovsset Ánte Sara ášši. Sámediggepresideantta jietna doarggista. Čuvddiin skoalkkuha beavdái go deattuha man suhttan lean.

– Mun gal lean hui beahtahallan ja suorganan go Eanandoallodepartemeanta dáhttu čađahit mearrádusa ja bággonjuovvama ovdalgo ON olmmošvuoigatvuođalávdegoddi geahččá ášši. Olmmošvuoigatvuođalávdegoddi han galgá dárkkistit čuovvu go Norga olmmošvuoigatvuođaid, ja jus de lohket Norgga rihkkut olmmošvuoigatvuođaid dán áššis, de lea Jovsset Ántii fas hirbmat stuora bargu hukset alcces ealu, man áiddo lea šaddan njuovvat.

Mu mielas gal orru dainna lágiin, go lea dan mađe prinsihpalaš ášši, mii čuohcá ovttaskas olbmui, su bearrašii ja sin ekonomiijai, seammás go dat ii čuoza earáide, de livččii sáhttit vuordit dáinna áššiin dassážii go Olmmošvuoigatvuođalávdegoddi geahčada ja cealká áššis.

 

– Plána dáidá leat jávkadit boazodoalu Fálás

 

Sámediggi ii dáhto jaska orrut, go presideanta lea ballagoahtán eiseválddiid áigut jávistit boazodoalu Fálá sullos vai čáhkkehit saji ruvkedoaimmaide ja eará industriijai. Sámediggi áigu váldit oktavuođa Eanandoalloministariin.

– Juo, mun lean nu suhttan dál. Dat lea earet eará dan dihte go justa dien guovllus, Fálá guovllus, gosa Jovsset Ánte gullá, leat nu olu sisabahkkemat. Erna han lea Agenda Nord Norge konferánssas lohpidan ahte Nussir ášši galgá mearriduvvot ovdal juovllaid.  Nussir ášši guoská Fálá- ja Fiettarorohahkii, ja Nussira doaibma lea Fálá orohaga johtingeainnu alde.  Doppe lea maid dat 420 kV linja, bieggamillopárkkat ja girdišillju leat plánaid vuolde, ja Riehpovuonvákkis leat nu máilmmi olu barttat ja buot dat čuohcá areálageavaheapmái. In oba ipmirge movt bat stáda beales sáhttet dadjat ahte doppe lea sadji ruvkedoaimmaide, muhto ii Jovsset Ántte ellui. Das ii leat logihkka ii veaháge. Lea nu endorii go oba sáhttáge, go mii diehtit ahte justa dieid guovlluin leat nu olu eará sisabahkkemat. Mu mielas dat baicce orrot áigume jávkadit olles boazodoalu dien guovllus, vai besset hukset ja álggahit doaimmaid, vaikko makkár industriijaid. Olmmoš han álgá jurddašit ahte diet go lea dat plána?

 

Čuohcá psyhkalaččat

Sámediggi lea maid fokuseren boazodolliid árgabeaivái ja sin psyhkalaš dearvvašvuhtii. Raporttat muitalit movt sisabahkkemat čuhcet garrasit árgabeaivái ja psyhkalaš dearvvašvuhtii. Dušše 2 % boazodolliin luhttet Norgga eiseválddiide. Ahte dát ášši lea čuohcan Jovsset Ántii, dan Keskitalo ii oba eahpitge.

– Lea váttis ollásit ipmirdit su dili justa, muhto gal mii ipmirdit dan mađe ahte lea váttes dilli. Dat ahte ii leat kontrolla iežas boahtteáiggis, čuohcá buot eanemusat. Go earát mearridit buot, ja ii mihkkege leat šat du duohken, de dovddat iežat oalle vuollin. Ja boazodoalu psyhkalaš dearvvašvuođas lea olu leamaš sáhka dáppe Sámedikkis, ja mii diehtit ahte dákkár áššit, mat leat čadnon boazologu unnideapmái, čuhcet eaŋkilolbmuide, bearrašiidda ja siiddaide. Gaskavuođat šaddet váddásat go galggat gilvalit du lagamus bargoguimmiiguin ja dat dagaha ahte olbmot dovdet iežaset okto, ja dat lea vel eará sisabahkkemiid lassin.

 

– Ii leat iešstivren, vaikko lohket ahte lea

Eiseválddit leat lohpidan stuorát iešstivrejumi. Boazodoallit besse válljet movt galget vuolidit ja heivehit boazologu guohtuneatnamiid ektui. Jus orohagas eai šaddan ovtta oaivilii, de eiseválddit galge mearridit man olu proseanttaid juohkehaš galggai njuovvat. Dat ii leat iešmearrideapmi, cealká presideanta.

– Go ii leat mearridanváldi guohtuneatnamiid badjel, de lea váttis lohkat ahte lea eambbo iešmearrideapmi. Guohtumat han leat dat deháleamos buvttadanfáktor, ja jus boazodolliin ii leat makkárge mearridanváldi daid badjel, de šaddá ártet ahte galget heivehit álo boazologu eará doaimmaid ektui ja gaskaneaset doarrut daid unna bihtážiid alde, mat vel leat báhcán. Sámediggái lea hui dehálaš ahte go hupmat iešmearrideame birra, de fertet maid hupmat eananvuoigatvuođaid birra ja movt suodjalit boazodoalu areálaid. Dan haga in dieđe maid mii dahkat dainna iešmearridemiin.

Presideanta maid oaidná ahte leat olu riiddut badjánan go siskkáldasat eai nagot mearridit mot geahpedit boazologu. Son lohká dan oba heajos láhkan.

– Sámediggi oaivvildii ahte ferte suodjalit daid unna boazodolliid, nuoraid, addit sihkarvuođa ja unnimus birgejumi sidjiide, muhto dađi bahábut ii šaddan boazodoalloláhka nu. Mii eat leat duhtavačča boazodoallolágain, ja danne leat lovttas NBR:in ásahan lávdegotti, mii galgá geahčadit ođđasit boazodoallolágaid. Mii eat leat maid duhtavaččat Boazodoallostivrra fápmostruktuvrrain ja danne eat leat nammadan olbmo boazodoallostivrii. Maid dan stivrras gos eanandoallodepartemeanta mearrida visot, movt dal de leaš. Mii eat leat dohko árvalan olbmo, danne go dáhttut ođđasit geahččat movt bargu ja fápmudus čađahuvvo.

 

Risse stáhtaministara

Presideanta lea beassan iđitgáfe juhkat jearahallan botta. Son lea čáhkkehan áiggi SÁMi ođasmagasiidnii vaikko leat olu čoahkkimat ovdalaš dievasčoahkkima. Vaikko árgabeaivvis lea hušša , Keskitalo dáhttu lihkká čáhkkehit áiggi sámi mediai. Dan seamma ii leat vel Norgga stáhtaministtar dahkan.

– Mun ipmirdan ahte stáhtaministaris leat olu doaimmat ja ipmirdan sutnje lea dehálaš vuoruhit riikkamediaid, muhto muhtun áššiid oktavuođas, nugo dákkár áššit, mat leat nu prinsihpalaččat ja main leat nu stuora váikkuhusat eaŋkil olbmuide, de mu mielas galgá stáhtaministtar vástidit vai sámi álbmot beassá gullat manne meannudit dán nuorra boazodoalli dán láhkai, lohká Keskitalo.

Norgga stáhtaministtar Erna Solberga eat leat fidnen ságaide. Norgga eanandoalloministtar ii dáhto kommenteret ášši ja dáhttu SÁMi ođasmagasiinna váldit oktavuođa Eanandoallodirektoráhtain.