Sámediggepresideantta Aili Keskitalo illudii sákka go nu olu olbmot bohte Sámi giellakonferánsii.

– Lea hui buorre giellavuoibmi dál

Spagga dievva lei Sámi giellakonferánsa. Sámit juohke sajis ledje čoahkkanan Tromsii. Dat illuda Sámediggepresideantta Aili Keskitalo.

– Mu mielas leamaš nu buorre deaivvadit eará giellaberošteddjiiguin. Ja ferten dadjat ahte juohke logaldallan, digaštallan ja kulturdáhpáhus mii lea leamaš addá eambbo inspirašuvnna bargat viidáset sámegielaiguin. Mun duođaid loavttán áiggi bures dáppe, illuda sámediggepresideanta Aili Keskitalo.

Bivnnut

Sámi Giellakonferánssa lei Sámediggi lágidan čalmmustahttit ja álggahit ON Eamiálbmot giellajagi. Giellakonferánsa lei nu bivnnut ahte šadde viiddidit konferánsasála čáhkkehan dihte buohkaid. Dasa lassin čuvvo 500 olbmo Sámedikki njuolggosáddaga.

– Lea nu movttiidahtti go sámi álbmogis lea nu stuora beroštupmi giellaáššiide, gielladoaimmaide ja giellapolitihkkii. Mii leat rievttes áiggis dál. Mis lea giellalokten, mis lea mánáidgárddiid sámáidahttin, mis lea oahppoplána revišuvdna ja gaskariikkalaš giellajahki oktanaga. Dat addá vuoimmi ja mun duođaid dovddan mii dál mobiliseret dan gielaid boahtteáiggi, lohká Keskitalo.

 

Gieskat finadii sámediggepresideanta sihke Parisas ja New Yorkas ON eamiálbmot giellajagi rahpan dilálašvuođain. Keskitalo lea ON giellajagi stivrenjoavkku jođiheaddji ja sus lea stuora ovddasvástádus.  

– Dat buorre ođas lea ahte Norga lea dieđihan ahte servet bargoguoibmin UNESCO bargui ja dat lea positiiva signála. Sámediggi lea hástalan sin, ja lea buorre go servet. Mii leat dál bovden Ráđđehusa maid ovttas Sámedikkiin ja Romssa giellateknologiija birrasiin, čalmmustahttit hástalusaid ja vejolašvuođaid giellateknologiijas go dan gal fertet dál vuoruhit, lohká Keskitalo. Son vuordá maid ahte Ruoŧŧa ja Suopma ge čuovvuleaba Norgga ja searvá giellajagi bargguide.

 


Sámedikki vuosttaš presideanta ja sámegielprofessora Ole Henrik Magga lea hirbmat duhtavaš konferánssain, erenoamážit go vásihii nuorain dáhttu joatkit giellabargguin.

Gielladáhttu movttida

Sámedikki vuosttaš presideanta ja sámegielprofessora Ole Henrik Magga lea hirbmat duhtavaš konferánssain.

– Giellakonferánsa lei buorre dáinna lágiin ahte addá movtta go nu olu olbmot, ja erenoamážit go leat nu olu nuorat. Giella-status odne lea dat dáhttu doalahit giela, ja ii mihkkege leat deháleappot go dat. Mii diehtit sámegiella lea mannan maŋos, muhto eat mii dárbbaš ballat ahte giella jápmá go vuhtto ahte lea motivašuvdna ja áigumuš. Dieđusge lea hui váttis dilli daid sámegielain mii unnán geavahuvvo, muhto lihkká de konferánsa addá movtta ja oadjebasvuođa. Dat bargu mii lea dáhkkun ja ain dahkku ii leat leamaš duššái, lohká Magga.

Illuda joatkit

Keskitalo lohká dál illudit joatkit giellabargguin go dál lea vuoimmi ožžon sihke giellakonferánssas, Parisas ja New Yorkas.

– Dál go giellajahki lea álggahuvvon mii joatkit daid stuorra giellabargguiguin, giellalokten strategiijain, oahppoplána bargamin ja mánáidgárdeprošeavttain. Dat boahtte gielladáhpáhus nugo dáppe Romssas dál lea leamaš, dat lea Báikenammakonferánsa Sámi Allaskuvllas cuoŋománu loahpageahčen. Maiddái dát konferánsa lea oassin min giellajagi doaimmain. Ja de čakčii de bovdet mii eaŋkil olbmuid, servviid, ásahusaid ja nu ain viidásat, searvat giellavahkkui ja dalle háliidat giellajagi dego čalmmustahttit fas. Ja jus dat lihkustuvvat, de sáhttá dat šaddat jahkásaš dáhpáhus, lohká Keskitalo.