Sámediggepresideanta Aili Keskitalo. Govven: Anne Rasmus

– Bissehetnot veahkaválddi

– Dál lea doarvái. Mii eat sáhte šat dohkkehit ahte juohke viđat sámi nisu gillá seksuála veahkaválddi. Lea surgat lohkat daid sámi nissoniid muitalusaid, geat leat mediain muitalan dan birra, lohká sámediggepresideanta Aili Keskitalo.

Sámediggi lea máŋga jagi čuvgen veahkaválddálašvuođa áššiid sámi servodagas. Sámediggepresideanta Aili Keskitalo lohká ahte sámi skuvllat, organisašuvnnat, valáštallansearvvit, ásahusat ja eará almmolaš eiseválddit fertejit dahkagoahtit juoidá veahkaválddálašvuođain maid nissonat gillájit.

– Mun hástalan maiddái sámi dievdduid ja bártniid aktiivvalaččabut searvat digaštallamii dan birra movt mii sáhttit eastadit veahkaválddi nissoniid vuostá. Hupmet iežadet bártniiguin ja skihpáriiguin. Lehket mielde bidjame rájiid. Hástet sin váldit ovddasvástádusa das ahte sin moarsit, oappát ja eatnit leat oadjebasat sihke ruovttus ja servodagas, ávžžuha sámediggepresideanta Aili Keskitalo preassadieđus.

– Eai váldde ovddasvástádusa

Sámediggi dáhttu eambbo dieđuid veahkaválddi birra, vai oččošii ollislaš gova makkár doaimmat livčče ávkkálaččat. Guorahallamat čájehit ahte gitta 49 proseantta sámi nissoniin Norgga bealde leat vásihan veahkaválddi dahje illástemiid ja ahte váilevašvuođat systemas sáhttet dagahit ahte sii eai oaččo dan veahki maid dárbbašit.

– Sámediggi lea ohcalan ráđđehusas doaibmaplána veahkaválddi vuostá lagas oktavuođain ja dáhtošii eambbo dutkama earret eará sivaid birra. Vaikko sámi servodagas lea stuora ovddasvástádus, de mii eat akto nagot čoavdit váttisvuođa, lohká Keskitalo. 

Dán áššis lea Sámedikkis doarjja máŋgga ON-orgánas, mat leat bivdán Norgga ásahit doaibmabijuid veahkaválddi vuostá sámi servodagas. 

– Dásseárvoáittardeaddji lea maiddái váldán ášši ovdan Ráđđehusain. Liikká ii váldde Ráđđehus ovddasvástádusa das. Min mielas lea dat áddemeahttun ja surgat, lohká Keskitalo.