Gova: selmastories.se

Ædnan

August-bálkkašupmi, Ruoŧa stuorimus girjjálašvuođabálkkašupmi, lea 2018 geigejuvvon Linnea Axelssonii girjji Ædnan (2018) ovddas. Lea nubbi diktagirji mii goassege lea ožžon dán bálkkašumi. Girji lea jo ožžon ruoŧa Studieförbundet vuxenskolan čállibálkkašumi ja Svenska Dagbladet girjjálašvuođabálkkašumi. Čálli lea riegádan 1980 ja lea Bårjåsis eret, Ruoŧa bealde. Son lea dáiddahistorihkkár ja orru Stockholmmas. Son čállá ruoŧagillii ja su vuosttas girji lei romána Tvillingsmycket, mii almmustuvai 2010. Ædnan lea 759 siidosaš diktaepos mii čuovvu guokte sámi bearraša, golmma buolvva áigodaga: 1920-logu bággojohtima ja nálledutkamiid, nomádaskuvlla vázzima 1950-logus, mo ruoŧabeali assimileren lea doaibman gitta otnábeaivvi Girjás-ášši rádjái. Teavsttas leat oasit main leat iešguđet hállit, iešguđet áigodagas. Girjjis lea oassi, mas hálli lea Lisa. Jahki lea 1956, ja son beassá diehtit ahte su stuorraviellja Jon-Henrik, dahje Jonne, galgá álgit skuvlii ja ferte fárret Bårjåsii ja orrut eará bearraša luhtte.

“Hade pappa berättat/för dig/att han skulle lägga/handen på din rygg/och fösa dig mot/den där/ båten – Och varför/sa du då inget/till mig (s. 267).

Lisa govvida unna nieiddaža jorbbodeami, ja balahastima, go son ii leat gullan dan birra, ja diđii go viellja dan? Divttaid álás govvádallan dahká ahte lohkki bures ádde mas lea sáhka, ii leat ollu mii lea čihkkojuvvon lyralaš govaid ja figuvrraid sisa, muhto divttain čuodjá nana, lyralaš šuokŋa. Árvvoštalli Viktor Malm lea Expressen-áviisii 13.03.2018 čállán árvvoštallama, ja cuiggodan ahte čálli galggašii luohttit eanet lohkki máhttui ja lei sáhttit guođđit historjáoahpahusa. Malm maid čállá ahte odne mii dovdat dán historjjá bures. Son gal deattuha ahte dat ii mávsse ahte dán historjjá galgá heaitit muitaleames, muhto girjjálašvuohtan das gáibiduvvo eanet dáiddalašvuohta. https://www.expressen.se/kultur/ett-lyriskt-epos-ar-inte-ett-underhallni...

Mun in leat ovtta oaivilis Viktor Malmain. Vuosttažettiin gažadan dovdá go duođaid Ruoŧa servodat dán historjjá. Eai ge buot sámit dan daga. USA filosofa Jason Stanley cealká girjjis: How Propaganda Works (2015): ”A school that produces partially informed citizens who believe they are fully informed is a vehicle of propaganda, even if it never produces any actual propagandistic claims” (s. 78). Jos mii ohcat veahki klassihkalaš retorihkas, de das leat čilgejuvvon golbma geatnegasvuođa, maid buorre hálli/sárdnideaddji ferte váldit vuhtii jos galgá doaibmat stáhta moralalaš ofelažžan: docere–oahpahit: ovddidit duohtavuođa rašunála ákkastallama ja fáktadieđuid bokte, delactare–guoimmuhit ja movere–lihkastahttit. Dáid doahpagiid ovdanbuvttii romalaš politihkar, advokáhta ja čálli Marcus Tullius Cicero girjjis De Oratore (Sárdnideaddji) jagis 55 ovdal Kristusa. Dát geatnegasvuođat leat dasto fievrriduvvon viidáseappot čálakultuvrii, ja dasa mo teaksta retoralaččat doaibmá buorrin teakstan.

Jos mii hui dárkilit guorrasit Cicero docere-doahpaga definišuvdnii: “ovddidit duohtavuođa rašunála ákkastallama ja fáktadieđuid bokte”, de ii sáhte Ædnan oahpahit lohkki. Muhto jos mii galgat oahppat maidege olbmuid eksistensiála dili birra, de fertet ohcat dieđuid ja máhtu dan birra olbmuid vásáhusain. Dalle sáhttit oaidnit girjji mearkkašumi fikšuvdnateavstta áigumušain: áddet “olbmo leahkima”. Ædnan lea girji mii diktá lohkki ge dovdat divtta hálliid dovdduid, ja dan láhkai lihkastahttit lohkki. Dát guoská Malma nuppi cuiggodeapmái; girjji dáiddalašvuhtii. Divttaid álás govvádusat, maid divttaid hállit celket, deivet lohkki stuorát fámuin, garraseappot, njuolga sillui. Divttain eai leat dušše govahallamat, sátnefiguvrrat dahje eará gielalaš mohkit, maid duohkái hálli cealkámušat sáhttet čiehkádit. Divttaid hállit, juohke áidna sis, gáibida ahte lohkki oaidná su, ja gullá, maid son lea ferten gierdat, su bákčasa. Lohkki ii beasa das eret, son ferte arvat duostut bákčasa. New School for Social Resarchas, New Yorkas, leat psykologat dutkan dán fáttá, ja gávnnahan ahte lohkki sáhttá fikšuvdnateavstta lohkama bokte oahppat fáhtet, ja áddet earáid dovdduid, oahppat empatiija ja oažžut oktavuođa iežas olmmošlašvuhtii. https://www.theguardian.com/books/booksblog/2013/oct/08/literary-fiction...

Viktor Malm lea badjelgeahččan juoidá fikšuvdnateavsttaid kvalitehtas jos oaivvilda ahte allušuvnnat ja čujuhusat historjjálaš dáhpáhusaide unnidit Ædnan diktaeposa dáiddalaš dási. Ædnan sáhttá maid leat mielde čuvgemin servodaga, nu ahte olbmot eai dalán dohppe vašánis ja gielis propagánda sámiid vuostá ja ane dan duohtan. Divttaid hálliid rašes, muhto gáibideaddji jienaid duohken lea báhcán latnja man lohkki ieš sáhttá deavdit. Buot ii leat dattege daddjon.

Norgga beale dálá dilli, maŋimuš moadde jagi dáruiduhttindigaštallama ja Duohtavuođa ja seanadankommišuvnna ásaheami oktavuođas, dahká ahte Ædnan čiekŋalit lihkastahttá lohkki. Linnea Axelssona diktaepos čuohcá nu garrasit justa danne, go mii leat nu máŋggas guđet oamastit dán historjjá.https://www.nrk.no/sapmi/xl/det-var-ulovlig-a-vaere-agnete-1.14181910

Ædnan ii leat “historjáoahpahus”, muhto dat sáhttá docere, oahpahit lohkkái olbmo eksistensiála dili birra. Ædnan movere, lihkastahttá lohkki, iešguđet hálli rašes ja lossa vásáhusaidisguin, maid lea ferten gierdat ja liikká ferten joatkit eallima. Ædnan govvida, ja gažada, “mii lea olbmo leahkin?” nu mo jo guovddášlyrihkka dávjá dahká. Das lea muhtin sajiin maiddái veahá ironiija, mii dahká ahte lohkki muhtimin moji ge beassá geassit:

Vi köpte mamma/en flytväst/ Rolf och jag/– /Efter att pappa/hade dött fortsatte/hon fiska ensam/uppe i fjälls / men hon ville inte/ta på den/ – / Jag tänker inte flyta/omkring där i vattnet/och frysa ihjäl/sa hon bara (s. 499).

Čálli Linnea Axelsson dadjá ovtta jearahallamis Arbetarbladetis 11.03.2018 ahte son ii lean guhká jurddašan čállit dan historjjá. Filbma “Sameblod” lea sakka čuohcan sutnje, ja su girjjis govviduvvojit seammalágan dovddut go “Sameblod”-filmmas. Girji lea fikšuvdna, eai leat konkrehta duohta dáhpáhusat mat govviduvvojit, muhto lohkki dattege dovdá ahte dát leat duohta vásáhusat sámiid leahkimis. Čálli lohká vel ahte lea duođai váivi go sámit okto leat báhcán muitalit Ruoŧa váttis ja duođalaš historjjá kolonialisma birra, nu ahte sus lea sierra áigumuš dáinna girjjiin.